Venemaalasi ja venelasi ühendavad Georgi lindid. (Laura Oks)

Internetis tegutseva projekti "Me räägime vene keeles" (MGPR.EU) eestvõttel valisid ligikaudu paartuhat inimest Eesti suurimaid russofoobe ehk venevihkajaid või -kartjaid. Lisaks Eestile hääletasid inimesed ka Venemaalt, Lätist, Suurbritanniast ja mujalt.

"2015. aasta russofoobi" tiitli kandjaid otsiti juriidiliste isikute seas koguni kolmes kategoorias. Küsitletud said nimetada ka inimese, kes oli nende arvates Maarjamaal kõige russofoobsem.

Tiitli "2015. aasta russofoob" pälvisid küsitletute arvates Eesti valitsus, uudisteportaal Delfi ja Statoili tanklad.

"Venekeelse elanikkonna suhtes rakendatud karistuslik integratsioonipoliitika, aga ka maa juhtkonna negatiivsed väljaastumised Venemaa aadressil ei leia venekeelse elanikkonna seas toetust. Sel põhjusel leiab 64 protsenti hääletuses osalenuist, et just Eesti valitsus pälvib antud nimetust," on lugeda portaalis.

Delfi teenis tiitli ligi 63 protsendi häältega ajakirjanik Margarita Kornõševa (praegu Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi nõunik – K.A.) vallandamise pärast mullu aprillis. Projekti veebiküljelt võib lugeda, et Delfi vallandas Kornõševa "Eesti venekeelse elanikkonna teema eelarvamuseta valgustamise ja kaitsepolitsei (kapo) töö pärast, kinnitades oma tegevusega, et ei ole sõltumatu meediaväljaanne, vaid pani isegi kahtluse alla sõltumatu ajakirjanduse olemasolu Eestis üldse".

Statoil tembeldati russofoobiks mulluse juhtumi pärast, kui tankla teenindaja oli enne 9. maid ehk võidupüha endale Georgi lindi rinda sättinud. Statoilil tuli selle pärast vabandust paluda ja kinnitada, et firma on apoliitiline. MGPR.EU väljendab seisukohta, et vabandus oli silmakirjalik ning võitlus Georgi lindi vastu häbiväärne. Tiitli andsid Statoilile ligi pooled küsitletud.

Lisaks juriidilistele isikutele pakkus MGPR.EU ka võimalust nimetada küsitletul inimene, keda nemad 2015. aasta russofoobiks peavad. Üle 38 protsendi vastanutest nimetanud Eesti president Toomas Hendrik Ilvest.

"2015. aasta russofoobi" küsitlus toimus tänavu 22. jaanuarist 4. veebruarini. Küsitlusest osavõtjatel paluti valida russofoob mitmes kategoorias: "Mitteäriühing", "Teenusepakkuja" ja "Tootmisettevõte" ning isik. Küsitluses osales 2113 inimest.

Projekti "Me räägime vene keeles" eestvedaja ning ainuisikuline juht Mihhail Tverskoi selgitas Õhtulehele, et küsitluse teadet levitati Eesti ja Venemaa juhtivates uudisteagentuurides. "Lisaks sellele levis informatsioon ka venekeelsetes foorumites ja Facebooki gruppides. Hääletada oli võimalik projekti kodulehel," rääkis Tverskoi.

"Küsitlusele vastajad jäid anonüümseks, kuid projekti lehe külastajate arvust hääletamisperioodil võis järeldada, et umbes 80 protsenti osalejaid olid Eestist. Ülejäänud osalejad olid Venemaalt, Lätist, Inglismaalt, Saksamaalt, USA-st, Kanadast...," selgitas Tverskoi.

MGPR.EU nimetab end kodanikuinitsiatiiviks, mis astub välja ulatuslikuma vene keele kasutamise eest Eestis. Venekeelne elanikkond moodustab Eestis 30 protsenti ning seepärast on tal õigus saada oma igapäevaelu kohta teavet ka vene keeles, leiab projekti autor. Ta kinnitab, et väljendab sellega enda arvamust ning rahastab projekti ise: "Mingeid rahastusi ja annetusi projekt ei saa, ei riiklikelt ega kommertsettevõtetelt."

Kohtla-Järvelt pärit Mihhail Tverskoi on seisukohal, et venelastel ei ole Eestis mingeid õigusi. Eestikeelset versiooni projekti leheküljel ei ole, kuna see on suunatud venekeelsele auditooriumile. "Inglisekeelne on seepärast, et erinevate riikide esindajad mõistaksid projekti eesmärki ja teaksid, et Eestis räägib 30 protsenti inimesi vene keeles," võib lugeda projekti kodulehelt.

Jaga artiklit

91 kommentaari

L
Liiga suur au mingile portaalikesele  /   00:00, 15. veebr 2016
Üks jobu on mingi netilehe püsti pannud ja siin kõik nii leilis.
https://mgpr.eu/%D0%BE-%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B5/
Miks seda üldse siia lehte vaja oli panna?
Selliste grupeeringute pärast ei maksa veel Eesti venelasi tümitama kukkuda.
R
Rääkija  /   13:32, 14. veebr 2016
Vaevalt, et seda need küsitluse autorid loevad, aga tahan ikkagi neile ütelda. Vaadake ka mina räägin vene keelt (lisaks veel kolmele keelele), aga meie vahe teiega on selles, et mina ei nõua, et minuga seda räägitaks mujal kui venemaal, täpselt nii nagu ma ei nõua, et minuga räägitaks eesti keeles mujal kui eestimaal. Teie aga ei suuda kuidagi aru saada sellest, et igas riigis räägitakse selle riigi keeles, mis on seal riigikeeleks. Nii lihtne see ongi.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis