(MAXIM SHEMETOV)

Kas teadsite, et kandes suuremat särki kui number 43 (naistel 40), kuulute riskigruppi ja peate seepärast oluliselt rahakotti kergendama? Seda juhul, kui tahate autojuhiluba saada või seda pikendada ning teid suunatakse uneapnoeuuringutele. See on juhiloa saamiseks kohustuslik ning selle kulusid ei tasu reeglina haigekassa, vaid ikka teie ise. Uneuuringutele saatmiseks on teisigi riskitegureid, näiteks peale ülekaalulisuse  tagumise asetusega alalõug, seega kui nägu ei vasta standardile (umbes nagu Lombroso kurjategijate näotüüpide atlases), siis – marss, uuringule!

Muidugi paneb meid uus kord üllatuma, sest veel mõni aeg tagasi ei teadnud keegi meist uneapnoest midagi, ammugi siis selle seostest autojuhtimise ja liiklusohutusega. Praegu tundub, et on leitud võluvits, kuidas rooli taga magama jäävaid juhte ennetavalt avastada. Kas meil on aga selle kohta andmeid, kui palju liiklusõnnetusi on  uneapnoe põhjustanud? Kas rooli taga magamajäämine on põhjustatud apnoest või on oma osa ka muudel haigustel, sohvrite kurnaval töögraafikul ja teistel asjaoludel?

Ning kui see on sedavõrd tõsine haigus, mis takistab sõiduki juhtimist ning on eluohtlik, siis miks ei maksa neid uneuuringuid kinni haigekassa, kui soovolinik sunnib neid isegi soovahetuslõikuste arveid tasuma?

Uneuuringud on kohustuslikud, sest seda nõudvat eurodirektiiv, mida me saksa täpsusega täidame. Samas avab see tööpõllu võrdõigusvolinikule, kui ülekaalulised ja vale alalõuaga isikud peaksid end uuest korrast diskrimineerituna tundma.

Kui Eestis on hinnanguliselt 20 000 uneapnoe all kannatajat, siis ainuüksi nende uuringud läheksid maksma kuni miljoneid eurosid. Kõigi kahtlusaluste puhul see summa aga mitmekordistuks. Tegemist on suure äriga, mis laseb kohustuslike uneuuringutega kümneid miljoneid eurosid teenida. Sellest süllekukkuvast rahast ei ütle kindlasti ära ei riigihaiglate ega erafirmade uneuurijad. Palju hakkab sõltuma perearstistki, kelle otsustada jääb juhiloa pikendaja uuringutele suunamine ning tema koostööst oma teenuseid pakkuvate uneuurijatega.

Jaga artiklit

47 kommentaari

T
Tüdimus  /   18:56, 14. veebr 2016
Tahaks siit tõesti minema!
R
reku  /   11:05, 13. veebr 2016
Tegelikult see ei ole nii.
Minu süüd peab tõestama mitte mina, vaid süüdistaja. Seega, kui arst arvab, et ma ei kõlba autojuhiks, peab tema (mitte minu kuludega) seda tõestama. Kui arsti tõestus peab paika, siis on juba ülejäämu minu kuludega.

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon 51993733
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis