Hiljuti tutvustas maksu- ja tolliameti juhtkond oma tulevikuplaane ning muu hulgas kuulusid sinna mitmesugused IT-arendused ja elektrooniliste teenuste täiendamised. Ajakirjanduses pälvis suuremat tähelepanu mõttelend sellest, et kaugemas tulevikus võiks Eestis maksudeklaratsioonid üldse ära kaotada ning maksuamet võiks kõik vajalikud andmed ise kokku korjata ja ettevõtja ei peakski enam midagi tegema.

Planeetidevaheline maksuamet

Minu käest on korduvalt küsitud, kas selline asi on üldse võimalik. Vastus on lühike – ei ole. Loomulikult saab ja tuleb e-maksuametit täiustada, saab kasutada rohkem eeltäidetud vorme, pakkuda mitmesuguseid võimalusi andmete ülekandmiseks, kas siis internetipangast maksuametile või maksuametist statistikaametile. Aga selline lubadus, et ettevõtja võib raamatupidajast loobuda ja lasta kogu töö maksuametil ära teha, on ilmselge liialdus. Maksuameti juhtkond kas ei ole kursis kehtivate maksuseadustega või läksid nad oma „planeetidevahelise maleturniiri" kirjeldamisega liiga hoogu.

Ma ei hakka praegu pikemalt seletama seda, et raamatupidaja töö (eriti Eestis) on palju enamat kui lihtsalt andmete edastamine maksuametile. Isegi kui ettevõtja leiab, et raamatupidamises koostatavad aruanded ei sisalda temale vajalikku infot, tuleb neid siiski esitada, sest võib olla palju teisi, keda need siiski huvitavad. Ilmselt peaksid raamatupidajad oma tööandjaid ja kliente valgustama natuke rohkem, mis on raamatupidamine ja kellele seda vaja on.

Kui nüüd tulla konkreetselt maksudeklaratsioonide juurde, siis visuaalselt võib selle teha arvutimängu sarnaseks klõpsutamiseks, kuid tegemist on siiski tähtsa juriidilise dokumendiga, milles valeandmete esitamine võib kaasa tuua rahalised sanktsioonid ja raskemal juhul isegi kriminaalkaristuse. Paljudel juhtudel ei olegi probleemiks mitte need andmed, mis deklaratsioonis kirjas on, vaid just need, mis jäid mingil põhjusel kirja panemata. Siin ei saa isegi kõige parema tahtmise korral võtta ettevõtjalt ära kohustust ja vastutust teada, millised väljamaksed on Eestis maksustatavad ja kuidas täpselt. Seda tuleb teada enne pangaülekande tegemist või deklaratsiooni täitmist. Raske on ette kujutada ettevõtjat, kes saab alles pärast arvete väljakirjutamist ja palkade maksmist teada, kui suure osa ta peab saadud rahast maksudeks ära maksma. Sellisele ettevõtjale jääb esimene tegevuskuu ilmselt viimaseks, sest pärast MTA- poolset „inventuuri" ei pruugi pangakontole ülemäära palju raha jääda.

Kindlasti saab teatud väljamaksete andmed lasta panga kaudu edasi MTA deklaratsioonivormidele kanda. On võimalik lasta netotasu ümber arvutada brutopalgaks. Isikukoodi alusel saab automaatselt kontrollida näiteks kogumispensioniga liitumist või töötuskindlustuse olemasolu. Samuti on veel terve pikk rida andmeid, millest pank ei tea mitte midagi ja mida tuleks hakata täiendavalt sisestama. Selleks aga peab sisestaja teadma kõiki erisusi ja nüansse. Kui ta praegu vajab nende nüansside mõistmiseks raamatupidaja abi, siis vajab ta seda abi edaspidigi.

Kuidas täita vormi?

Võtame ette konkreetse igakuise tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD. Vormil on seitse lisa, millest kõige rohkem täidetakse lisa 1. Selle vormi täitmise juhend on 10 lehekülge pikk. Ainuüksi mitmesuguseid töötasu väljamakseid on sellel vormil 26 nimetust (koodid 10–36), peale selle veel rodu muid väljamakseid (intressid, litsentsitasud, üüritulu, stipendiumid, toetused, hüvitised).

Et sisestada õige väljamaksekood, on vaja teada paljusid asju: kas inimesega on sõlmitud tööleping või käsundusleping või on tegu hoopis juhatuse liikmega, kas on esitatud maksuvaba tulu avaldus, kas peale põhipalgale on makstud mõnda muud tasu, mis võib olla mõnest maksust vabastatud (nt sünnitoetus, haigusraha, lisapuhkuse päevad, koondamishüvitised jne). Kui inimene töötab välismaal, siis võib tekkida väga huvitavaid kombinatsioone, kus mõni peab maksma Eestis ainult tulumaksu, teine ainult sotsiaalmaksu, kolmas mõlemaid ja neljas mitte kumbagi. Siis veel sellised pisiasjad, et mõnikord makstakse kokkulepitud tasu mõne teise inimese pangakontole, tehakse tasaarvestusi ja kinnipidamisi, kohtutäitur on nõude arestinud jne. Kõike seda peab deklaratsiooni täitmisel teadma ja arvestama.

Välismaalastele tehtud väljamaksete puhul tuleb teada täpset tulu liiki ja seda, mis riigi resident ta on. Mõnelt tasult tuleb kinni pidada 20% tulumaksu, mõnelt 10%, mõnelt 5%, mõnelt mitte midagi.

Kuid see on alles algus. Lisaks rahas makstud palkadele kuulub tulumaksuga maksustamisele veel rida väljamakseid, nagu erisoodustused, vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitte seotud väljamaksed. Nende õigeks maksustamiseks on vaja näha kuludokumente (arved, lepingud) ja vajadusel isegi küsida töötajatelt selgitusi (kas kulu oli tööga seotud). Tihti tuleb ette, et näiteks kodukontoris töötamise kulusid saab maksuvabalt hüvitada vaid osaliselt, seega võib osa väljamaksest minna maksustamisele või tuleb hoopis inimese palgast kinni pidada. Töölähetuste ja isikliku sõiduauto hüvitise puhul tuleb kontrollida, kas aruanded ja sõidupäevikud on korrektselt vormistatud. Kas hakkame sõidupäevikuid internetipangas täitma?

Riiklik raamatupidamine

Kokkuvõtteks jõuame järeldusele, et kui MTA sooviks tõesti ettevõtjatelt kogu vastutuse maksudeklaratsiooni täitmisel üle võtta, siis ei piisa pangakonto andmetest, vaid maksumaksja peab tegema kättesaadavaks absoluutselt kõik oma äritegevuse dokumendid – arved, lepingud, kirjad, juhatuse otsused jne. Kõikide nende dokumentide kontrollimiseks tuleks kõik erasektoris vabanevad raamatupidajad tööle võtta maksu- ja tolliametisse. Kas see ongi eesmärk? Riigiasutuste raamatupidamist on viimasel ajal kokku koondatud ühtsesse keskusesse. Kas järgmisena tehakse eraettevõtjatelegi ühtne riigi raamatupidamiskeskus? Kas sel juhul saab ikka rääkida veel turumajandusest ja eraettevõtlusest?

Pigem ma siiski usun, et MTA suurejooneline projekt piirdub paari ebaolulise lisarakendusega, kuid kogu risk ja vastutus maksuarvestuse õigsuse eest jääb siiski ettevõtjale. Isegi kui jääb selline mulje, et vajalik info on pangakonto või mis iganes muu kanali kaudu edastatud, jääb alati võimalus, et maksuametnikud tulevad raamatupidamist üle kontrollima ja avastavad hulga vigu. Nii on praegu ka füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga, mis on küll eeltäidetud (ja suurem osa inimesi ei pea tegema ühtegi täiendust ega parandust), kuid vigade eest vastutab ikka maksumaksja. Isegi kui need vead on teinud maksuamet.

Jaga artiklit

9 kommentaari

P
Pensionär  /   15:43, 10. veebr 2016
Endise raamatupidajana väikeettevõttes arvan,etettevõtjate poolt vaadates on tegu ulmejutuga ja Maksuameti täitumatu unistusega. Kui aga riik peaks aitama Maksuameti unistust täita, siis avatakse sellega tee korruptsioonile,mis hävitab väikeettevõtluse ja lõpuks ka kogu ettevõtluse Eestis. Kui anname täieliku informatsiooni meie inimeste töö- ja eraelu kohta ühe riigiameti juhi ja mõne töötaja kätte, siis oleks üsna naiivne arvata, et seda informatsiooni endi huvides ja kuldse käepigistuse eest ei kasutataks. Hiljuti jagati ju ühes asutuses autojuhi lubasid. Maksuametisse kavandatavad andmed on palju väärtuslikumad.

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis