(STRINGER/TURKEY)

Maailma turismil pole praegu kõige paremad ajad. Ellu tahavad jääda kõik ja klientide nimel käib rabelemine. Terrorioht võib halvata kogu turismisektori. Üks plahvatus mõnes kuurordis võib muuta olematuks kõik pingutused. Selle riskiga peame harjuma ja arvestama.

Veerandsajandat korda toimub Tallinnas veebruarikuu keskel rahvusvaheline turismimess. Tegemist on traditsioonidega üritusega. See peaks panema rõõmustama, ent ometi tekib minus aina rohkem küsimusi.

Eestis kallim kui soojal maal?

Mida aasta edasi, seda rohkem kuivab kokku välisosalejate pind, neid võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Täis on küll siseturismi hall – hoopis Eestis tulevat puhata. Siin on omajagu tõtt, aga kui kõrvutada nädalase perepuhkuse maksumust kodumaal ja Türgi reisi, siis on kaalukauss soojamaa kasuks. Türgi kõik-hinnas teenindus ei kannata võrdlust koduste ülikõrgete hindade, kuid sageli mitte kõige paremal järjel teenindusega.

Eestlane hindab oma tööd üle. Põhjenduseks tuuakse investeeringute ja tööjõu maksumus. Kas Türgis, Kreekas, Horvaatias või Hispaanias kukub kõik järelikult niisama sülle? Sest seal pakutav on kolmandiku või isegi poole võrra Eesti hindadest odavam. Nii pöörabki klient pilgu sinna, kus hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, näiteks Vahemere rannikule. Nii kaua kui meil küsitakse hotelli või turismitalu majutuse eest kosmilist hinda, jääbki ettevõtmine kiratsema. Võib messidel käia, maksta kõrget ekspositsioonihinda, teha reklaami, ent kui sõnum ei jõua kliendi teadvusesse, ei hakka asjad liikuma.

Jaanuaris Helsingis toimunud messi kodulehel olid osalejate nimekirjad tavakülastajatele ja spetsialistidele kaks nädalat varem välja pandud. Meie Touresti koduleht kutsus veel nädal enne avamist – tulge ja registreeruge, veel on vaba pinda!

Mess on müük, suur müük. Sellega tuleb tegelda aasta läbi. Eestis on aga nii, et kui üks mess läbi, siis jäädakse pooleks aastaks jalgu puhkama ning uus asi võetakse ette pärast suvepuhkuste lõppu. Helsingi messil olid tänavu kohal Kuuba, Argentiina, Malaisia, Tai, India, Sri Lanka, Tuneesia, Aafrika riigid jne. Soomlased tegid põhjaliku kodutöö, iga väikseimgi detail oli läbi mõeldud ja see kajastus ka külastatavuses.

Pole mingi vabandus, et soomlasi on meist neli korda rohkem, nende sissetulekud on suuremad ja reisimisel poolesaja aasta pikkused traditsioonid. Meil on aeg hakata tegema mehetegusid, pakkuma konkurentsi lähiregioonis nii Helsingile kui Peterburile. Huviga ootan, millised eksootilised maad tulevad tänavu ennast Tallinna tutvustama. Kardan, et neid on üpris vähe.

Kvaliteet on Soome kasuks

Turism on kahesuunaline liiklus, see koosneb väljaminevast ja sissetulevast poolest. Mõlemad peaksid olema võrdselt esindatud. Meil on kõik Eestis puhkamise poole kaldu. Kui nii edasi läheb, siis tuleb mess pooleks lüüa, hakata eraldi korraldama soojamaareiside pakkumisi. Tavakülastaja tuleb ju messile, et uurida reisikorraldajate sooduspakkumisi. Helsingis oli neid küllaga. Aga meil? Mis soodustus on näiteks tavahinnast sada eurot odavama hinnaga pakettreis? Eesti firmade pakutavad hotellid ei kannata soomlaste pakutavatega võrreldes kriitikat. Kuidas saab kataloogi panna stuudio-majutuse ja veel ilma söökideta? Kui inimene lendab kaugele, tahab ta korralikku hotelli ja toitlustust koos hommiku- ning õhtusöögiga. Soome firmad lennutavad puhkajaid Finnairiga. Meie tegijad kasutavad endiselt partnerit, mille lennumasinad on sageli katki või muu hädaga kimpus. See ei tekita usaldust ja sunnib vaatama mujale.

Sagedasti jätab soovida meie puhkusereise pakkuvate firmade töötajate professionaalsus. Giidide teadmised on üsna kesised ja rahvale räägitakse päris palju rumalusi. Siis imestatakse, miks osa kliente loobuvad kodumaiste tegijate teenustest ning pööravad pilgud Soome või Rootsi poole. Seal on asjad paigas ja kõik toimib. Ka viivituste korral. Ülemajutustega pole hotellides kunagi probleeme sakslastel, rootslaste ja soomlastel. Kui klient tellib toa, siis ta selle saab. Meil aga teenindatakse vene keeles, kuigi noorem põlvkond ei oska vene keelt, nad on harjunud asju ajama inglise keeles.

Jaga artiklit

6 kommentaari

J
jmke  /   08:00, 10. veebr 2016
Tarbijate ootused turismimessi-aegsete hinnasoodustuste osas on tegelikult hindade tõusule kaasa aidanud. Keegi ei müü puhkusereisi või bussiga toimuvat kultuurireisi alla omahinna. Kui tarbija ootab messi ajal 200 eurost allahindlust, siis mõelge nüüd ise edasi...
Nii me näemegi reisikorraldajate kodulehtedel, et hind on 1299 EUR ja soodushind on 899 EUR. Selle asemel, et algusest peale müüa paketti hinnaga 899 EUR, tekitame reisijale näilise ja küllap ka ligimeelitava allahindluse. Ei meeldi mulle see kampaaniahindade tekitamine.
S
Säästureisid  /   14:06, 9. veebr 2016
Pole juba aastaid kasutanud eesti reisibüroode pakutavaid pakettreise. Ise oma reis organiseerida on läbi interneti tehtud nii mugavaks ja hinnavõit on 60-70%. Välja arvatud paketireisid kuhugi Bulgaariasse ning Egiptusesse kuhu saab tõesti läbi turismibüroode soodsamalt kui omalkäel. Eestlastele on suunatud mitu soodsate lennupiletite lehte. Ise olen viimastel aastatel leidnud parimad lennupiletid Trip.ee ning Travelfree kaudu. Ööbimiseks kasutan airbnb-d või bookingut. Viimase kahenädalase reisi eest Taisse koos naisega maksime kokku 1300€ ehk siis 650€ inimene. Reisibüroodest saab sellise hinnaga ainult lennupiletid kui sedagi.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis