(ALDO LUUD)

Esmaspäeval saab näiliselt rahumeelne ja leebe lamba-aasta otsa. Viimased nädalad villakandja valitsusajast jäävad paljudele meelde peamiselt traagiliste sündmuste poolest: tulekahjudes hävinud kümned kodud, ohvriterohked liiklusõnnetused, maailmas valitsev kaos ja peataolek. Närvilised ja rahutud on isegi need kodanikud, kes tavaliselt on väga rahumeelsed. 

Ometi võiks Lammas juba taltuda. Siiski näib, et idamaade kalendri järgi troonilt lahkuv loom võtab aastast veel viimast. Isepäine Lammas tormab sihitult ringi ja teeb kurjagi, enne kui oma valitsemisaja järgmisele loomale annab. Jääb ta ju tervelt järgmiseks 12 aastaks unarusse. Sellest ka põhjus, miks viimastel nädalatel on elukene ja suhtlemine kolleegide ja pereliikmetega üsna nugade peal. Ka asjade selline kulg läheb kokku idamaade filosoofiaga. Loom ja inimene käituvad sarnaselt, kui nende vabadust piiratakse või on tegutsemiseks jäänud liiga vähe aega.

Samas teeb esmaspäeval saabub ahviaasta mõneti ettevaatlikuks. Pidu korraks küll, aga Ahvilt võib ka sigadusi oodata. Hüppab puult puule, teda ei huvita maised asjad ja pole sellest lugu, kui teised tema paljast tagaotsa näevad. Uue looma-aasta algus kujuneb tihtipeale keeruliseks. Uus peab siluma eelmise looma tekitatud kaose, kuid samas taob ta uhkelt vastu rindu: tema on nüüd võimul! Seega on karta, et eriti aktiivne ja samas ettearvamatu saab olema veebruar. Tembutagu Ahv pealegi, kuid peaasi, ärgu proovigu Lammast üle trumbata.

Jaga artiklit

6 kommentaari

S
see on nii  /   11:01, 7. veebr 2016
Kas lamba sigadustest veel vähe on? Meie valitsejatel jälle hea põhjendus, et Ahvi aastal polegi vaja midagi muuta, elu missugune!
M
milles  /   08:59, 6. veebr 2016
need loomad on süüdi,kui meie riigiisadel mõistust napib aga rahaahnus on üüratu.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis