(TEET MALSROOS)

Viimastel nädalatel on korduvalt tõusnud tähelepanu orbiiti valitsuse tegevusetus ja kraaklemine ettevõtete juhatuse liikmete ebavõrdse kohtlemise teemal. Järjekordne valus teema, kus eri meelt valitsuse liikmed vaidlevad meedia vahendusel. Mart Laar kirjutas, et pehmodest poliitikud ainult liigutavad suud, muuhulgas ka töötuskindlustuse teemal. Nõustun Laariga, kuid kahjuks lisandub eeltoodule ka jäikus ning vindumiseni viinud tegevusvõimetus.

Mitte midagi parandav lahendus

Tagasi juhatuse liikmete jätkuva kiusamise juurde. Detsembris 2015 saatis õiguskantsler riigikogule ettepaneku kiiremas korras muuta ära põhiseadusega vastuolus olev ja ettevõtlusvabadust pärssiv säte, mis ei võimalda äriühingu juhatuse liikmel saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist. Pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu õiguste piiramine on ebaproportsionaalne ning väikeettevõtluse toetamise eesmärgiga vastuolus.

2014. aasta kevadel kehtima hakanud muudatust põhjendati kahe asjaoluga. Esiteks, minimeerida süsteemi kuritarvitamisi. Paraku pakutud lahendus on kui granaadiheitjaga kärbse sihtimine, karistades kõiki ettevõtjaid. Töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist saab vältida. e-Eestis oleme võimelised hindama seda, kas inimene on töötu või mitte, kas tal on sissetulek või mitte. Andmed on olemas maksu- ja tolliametil, lisaks kinnitab töötuks registreerija, kas ta omab sissetulekut ning valeandmete esitajalt saab ebaõiglaselt makstud toetused tagasi nõuda.

Teiseks lähtuti postulaadist, et kui inimene on äriühingu juhatuse liikmena kirjas, siis tal on alati töö olemas. Mitte kedagi ei huvitanud sisuline pool, kas inimesel on tegelikult sissetulek või mitte, kas ta on tasunud kohustuslikku töötuskindlustusmaksu või mitte.

 Vabaerakond esitas 2015. aasta septembris riigikogule eelnõu, mis suuresti taastaks 2014. aasta eelse olukorra ja võimaldaks makse maksnud juhatuse liikmel töö ja sissetuleku kaotamise korral loota riigi abile. Valitsuse seisukoht oli kiretu – mitte toetada - ning koalitsioonierakonnad hääletasid algatuse ühehäälselt maha.

Kuigi olukorra absurdsus on teada, teatab valitsus, et teema vajab täiendavat analüüsi. Taas on tahtmine muutuda küüniliseks, sest kiire lahenduse asemel on aeg maha võetud. Läbi kumab retoorika, et teie ärge meid segage, sest me juba tegeleme teemaga. Opositsioonil ei ole seadusloomes kohta.

Analüüs pidi justiitsministeeriumis valmima eelmise aasta detsembriks. Analüüsi ma näinud ei ole, aga väidetavalt on selle tulemusel valminud justiitsministri ettepanek, mis ei lahenda ühtegi probleemi.

Nimelt on justiitsminister algatanud alustava äriettevõtte juhatuse liikme toetuse loomise, mida maksta 6 kuu jooksul kehtivate hüvitiste asemel. Uue toetuse saamiseks seatud rida karme tingimusi kahandab tegeliku saajate ringi olematuks. Hinnanguliselt vajab sellist toetust ligikaudu 1000 inimest ning kulu oleks 2,8 miljonit eurot. Uue toetuse liigi võib muidugi luua, aga eelkõige vajab lahendust tänaste ausate väikeettevõtjate probleem. Otsi kuidas tahad, aga seost tõstatunud probleemi ja pakutud lahenduse vahel on võimatu leida. Miks ei tunnistata tehtud viga ja seda kiirelt ei kõrvaldata? Ettevõtlikud inimesed ei vaja mitte toetusi, vaid kindlust ja usku, et mustade stsenaariumite korral saavad nad toetuda turvavõrgule teades, et neisse suhtutakse tõsiselt ja koheldakse võrdselt.

Valitsuse kraaklemine jätkub

Justiitsminister Reinsalu pakutud lahendusele on valusalt reageerinud ettevõtlusminister Oviir, kes leiab, et uut toetust alustavale ettevõtjale pole vaja, sest juba praegu maksavad erinevaid toetusrahasid EAS, Kredex, töötukassa, Leader, PRIA. Ettevõtlusminister lausa soovitab tagasi liikuda 2014. aasta muudatuse eelsesse aega. Samas soovib ta seada kolm tingimust – juhatuse liige ei saa töötasu, majandustegevust ei toimu ning välja ei võeta omanikudividende. Nimetatud ettepanek tähendab, et töötuskindlustust saab ainult sellise ettevõtte juhatuse liige, mis on praktiliselt välja surnud. Oluline on siinkohal rõhutada, et dividendide väljavõtmine praegu ei takista töötuskindlustuse saamisel, kui isik ei ole juhatuse liige, st on ainult omanik. Seega, dividendide väljavõtmise keelu sissetoomine ainult juhatuse liikmetele ei taga võrdset kohtlemist ülejäänud töötutega.

Vaidlusse on sekkunud ka töö- ja terviseminister Ossinovski, kes pooldab õiguskantsleri pakutud lahendust, kuid moel, mis välistaks kuritarvituse võimalused. Justiitsministri ettepanekule, mis põrkus sotsiaaldemokraatide vastuseisule, on toetava õla alla pannud rahandusminister, kelle arvates väärib ettepanek kaalumist ja analüüsi.

Ajakirjanduse vahendusel toimuv mõõduvõtt tõstatab taas küsimuse, kas valitsus on ikka töö- ja koostöövõimeline või tegeletakse omavahelise ärapanemisega. Kas taas on vaja valitsusjuhi sekkumist? Ilmselt jah, kuid see tähendaks, et praegune peaminister tunnistaks viga, mis sai sotsiaalministrina tehtud. Valitsusjuht ei saa olla koosoleku juhataja, vaid ta suunab ja teeb otsuseid ning julgeb võtta vastutust. Seni aga kemplevad ministrid ajakirjanduse vahendusel ning ettevõtjad ootavad.

Lõpetuseks, saades õiguskantsleri seisukohast kindlust valitud suuna õigsuses esitas Vabaerakond 18. jaanuaril uuesti eelnõu juhatuse liikmetele töötuskindlustuse taastamiseks. Teema on erakondade ülene ning loodetavasti ei hääletata põhiseaduse riivet ja ebaõiglust lõpetava eelnõu vastu ainult seetõttu, et ettepaneku tegija ei olnud õige.

Jaga artiklit

16 kommentaari

L
Liina  /   18:01, 5. veebr 2016
Rahvas,ma nägin täna esmakordselt kahesaja eurost,mees sai palka. ...alles see oli,kui euro käibele tuli...
A
Ants Erm  /   14:00, 5. veebr 2016
Monika jutt Jumalast õige - kuivõrd riik ei toimi, siis hoiame kokku ja karistame kõiki...v.a. muidugi oma klikki (mõtle Estonian Airi transformatsioonile Nordic Aviationiks).
Ei ole töötuksjäämisega arvestanud, aga tundub, et ega mullegi töötukindlustus ei kehti, kuigi riik maksud sundkorras maha arvestab - olen kah ühe alustava äriühingu (palgata ja dividendideta) juhatuse liige.
Eks ta ole jah...kaks suurt eesmärki selle vailtsuse komponentidel tundub olevat - aga ka siin ei suudeta õnneks ühsit keelt leida - Parts kontrollikotta ja kooseluseaduse rakendusseadused. Ja ühine seisukoht on - ükski opositsioonipoolne ettepanek ei saa kunagi kõlbama.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis