(Tiina Kõrtsini)

Sotsiaalministeerium on tulnud välja ettepanekuga, et perearstid hakkaksid tegema koduvisiite sünnitusmajast koju saabunud vastsündinutele. Eelnõu on toetanud lastearstid ja teised erialaseltsid. Perearstidki ei ole uuenduse vastu, kuid nad väidavad, et ei ole näinud põhjapanevaid uuringuid, et see muudatus kindlasti soovitud tulemusi annaks.

Emaduskoolitus noortele naistele

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas avaldas imikute rinnapiimaga toitmise andmed 2014. aastal. Kuuendal elukuul toidetakse rinnaga ainult 35% lastest. Veel 2011. aastal oli see protsent mõnevõrra väiksem. Norras ja Rootsis on see näitaja aga 70–85%. Vahe on selgelt olemas.

Olen veendunud, et rinnapiimaga toitmine on ülimalt oluline rahva tervise edendamise seisukohalt, sest see mõjutab positiivselt laste arengut ja vähendab haigestumisi. Seejuures ei nõua imetamise propageerimine isegi lisainvesteeringuid – asi on vaid rinnaga toitmise kultuuri tugevdamises.

On kultuure, kus ollakse rinnaga toitmise vastu, kuid numbrid näitavad, et eesti emad mõistavad imetamise vajalikkust õnneks suhteliselt hästi. Mis hetkel tekib siis emadel tahtmine oma lapsed kunsttoidule üle viia? See võib tekkida just siis, kui pärast lühikest, vahel vaid 1-2 päeva sünnitusmajas viibimist jõuab ema koos vastsündinuga koju. Siis võib ilmenda, et värske ema ei oska imetamisprobleemide puhul kellegi poole pöörduda. Tagajärjeks võibki olla, et lapsed viiakse kunsttoidule üle.

Rinnaga toitvad emad vajavad toetust, sest lapsele vajalikus koguses rinnapiima tootmine võib olla takistatud ka psühholoogilisest ja emotsionaalsest stressist. Igasugune enesekindluse ja eneseusu langus mõjuvad pärssivalt ka rinnaga toitmisele. Samuti on probleemiks ebapiisavad teadmised, eriti noorema põlvkonna puhul, kus rinnaga toitmise komme on hääbumas. Palju liigub ka valeinfot, vastuolulisi nõuandeid ja müüte. Oma osa on ka piimasegude reklaamidel.

Vajalik ministri toetus

Seega ei tasu alahinnata naise ettevalmistatust emaduseks, kus on oluline roll ka sünnitusmajal, kuid perearstikeskuste töö emade nõustamisel lapse rinnaga toitmisest kohe pärast sünnitusmajast väljakirjutamist on seni olnud ebapiisav. On ju kurioosne seegi, et varasemalt pole pärast uue kodaniku sündi jõudnud perearstini info, et tema nimistusse on tulnud uus laps. Kui ema helistas oma perearstile, oli vastus emale, et vastuvõttu tuleb tulla, kui laps on saanud kahenädalaseks. Kuid just nendel esimestel nädalatel vastsündinud lapsega kodus olles võivad paljudel emadel tekkida probleemid lapse toitmisega.

Veel kummalisem oli aga see, et sünnitusmajad ei helistanud perearstile, kui vastsündinu oli tema nimistusse pandud. Õnneks on sotsiaalministeerium lõpuks aru saanud, et nii enam edasi liikuda ei saa ja süsteemi on asutud paremaks kohandama nii lapsele kui ka emale.

Eesti poliitikud on vanemapalga kehtestamisega püüdnud aidata nii lapsi kui ka peresid. Kahjuks pole see meede suutnud sündivust tõsta, kuid siiski saab väita, et head tingimused rinnaga toitmiseks on see loonud küll. Selleks, et parandada rinnaga toitmise olukorda Eestis veelgi, on tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski laual “Lapsesõbraliku haigla initsiatiivi” projekt. Ministri toetus sellele projektile aitaks tunduvalt kaasa emaduseks ettevalmistamisele, sünnitusmajades rinnaga toitmise süsteemi edasisele edendamisele ja et igas perekeskuses oleks mitu rinnaga toitmise  sertifitseeritud spetsialisti.

Vastsündinud lapsed, emad ja pered vajavad head koostööd oma perearstikeskustega. Kes siis veel, kui oma perearst on see, kes aitaks ja toetaks peresid lapse esimestest elupäevadest alates.

Jaga artiklit

4 kommentaari

M
miiku  /   16:46, 5. veebr 2016
Kunagi ammusel lollil vene ajal oli sünnitaja need kaks nädalat haiglas ja just selleks, et rinnad korda saaksid, laps imema hakkaks ja ema kosuks. Mis sellest, et õpetamine käis lõugavas vene keeles, eestlane sai ka selle keelega hakkama. Nüüd siis peab ema nagu siilike udus ekslema ja mõistatama, miks palavik tõuseb, rinnad tulitavad, kas verejooks on normaalne jne. Peaks ta helistama Ossinovskile, kelle laual olla ennekuulmatu-olematu abiprojekt.
L
Lihtne  /   11:51, 5. veebr 2016
Kohe ravitakse vigaseks ja ara.

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis