(Arno Saar)

Kuna peaminister Rõivas lubas, et Eestist väljasaatmise ohus Albaania pagulasperekonda ei saadeta riigist välja, siis kas seaduse parandamine humanistlike kaalutluste nimel on õigustatud? Kas Eesti peaks nendel kaalutlustel võtma vastu rohkem soovijaid Ukrainast, nagu arvas peaminister?

 

Kindlasti pooldan seda otsust. Olen seisukohal, et taolisi juhtumeid tuleb vaadata individuaalselt. Selle konkreetse olukorra puhul on näha perekonna enda jõupingutusi. Perekond püüab integreeruda Eesti ühiskonda, lapsed on selgeks õppinud eesti keele, pereisa on Eestis olles uue ameti selgeks õppinud. Perekond on tõendanud, et kodumaale naasmine on neile raskendatud ning ka ohtlik. Tegemist on erandiga, kuid tulevikus võiks seadust muuta, et humaansetel kaalutlustel oleks suurem roll kui täna.

Keskerakond on varasemalt korduvalt öelnud, et Aafrika ja Lähis-Ida põgenike asemel võiksime Eestisse võtta rohkem Ukraina sõjapõgenikke. Tegemist on meile kultuuriliselt sarnasema taustaga inimestega, keda oleks meie ühiskonda kergem integreerida. On huvitav kuulda, et ka peaminister selle võimalikkusest räägib. Tuhandete Ida-Ukrainast põgenenud inimeste olukord on täna kohutav – tihtipeale elatakse lastega koos väikestel kütte ja veeta pindadel. Need inimesed vajavad meie abi. Kahjuks oleme Euroopat tabanud pagulastulva tõttu unustanud ära meile nii lähedal seisvad inimesed. Meie võimuses on neid aidata ning üks võimalus selleks on tänasest rohkematele põgenikele varjupaiga pakkumine.

Jaga artiklit

18 kommentaari

T
T.Mets  /   00:20, 31. jaan 2016
Jaa, Mailis, vanemaks oled läinud, aga targemaks küll mitte
J
järeldus  /   10:33, 30. jaan 2016
Sellisel juhul peab tegelema pagulaste massiga aastaid, sest on väga aega nõudev töö iga isiku identifitseerimiseks

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis