Eesti on oma 2020. aasta eesmärgi taastuvenergias juba saavutanud, mistõttu on tekkinud võimalus edasisel taastuvenergia osakaalu tõstmisel kasutada Euroopa Liidu nn statistikakaubandust ehk võimalust kvoodimüügiks ja raha toomiseks meie majandusse. Narva elektrijaamades puidu põletamine taastuvenergia ekspordi ehk statistikaühikute müügi eesmärgil tuleb siiski kõne alla vaid ökosüsteeme kahjustamata.

Valitsus on andnud põhimõttelise toetuse kasutada Eesti taastuvenergia tootmise võimsusi nn statistikakaubanduses. Valitsuse omaaegne otsus mitte pikendada Narva kateldele taastuvenergia toetuse maksmist lähtus soovist vähendada taastuvenergia tasu, mida iga elektritarbija oma igakuise arvega maksab. Tänases lahenduses jääb see ka edaspidi nii, sest taastuvenergia toetuse maksab kinni potentsiaalne ostjariik, mitte meie.

Puidu kasutamisest energiaallikana on ekslikult saanud looduskaitsjate seisukohast keskkonnavaenulik plaan. Kindlasti ei tehta vanadele puudele liiga, nagu väidab Marek Strandberg. Puitu saab varuda ikka sealt, kus looduskaitselised piirangud seda lubavad ja kus tegeldakse metsamajandamisega.

Kui jätkusuutlikult majandatud metsast varutakse madala kvaliteediga puitu, et sellega asendada osa põlevkivi elektrijaamades, on see kooskõlas kliimapoliitikaga. Pealegi ei saa Eesti metsadest rohkem puitu, kui siit lubatakse raiuda.

Eestis on juba aastaid raiutud metsa palju vähem, kui on selle tegelik potentsiaal. Nüüd on plaanis puitu kui taastuvat loodusvara ja kohalikku toorainet energeetikas rohkem kasutada. Puiduturul on ülepakkumine, metsamaterjali hind on võrdlemisi madal. Madala hinna tõttu vähemväärtuslik puit mädaneb metsas.

Kuna me ei ole enam kui kümme aastat oma jätkusuutlikku raiemahtu saavutanud, siis on tekkinud suur varu. Isegi kui nüüd hüpoteetiliselt raiuda metsa juurdekasvust rohkem, siis see ülearu ikka ei vähene ja kümned miljonid tihumeetrid mädanevad metsas. Balti riigid on täna Euroopa Liidu nn puukuur – oleme suurimad teiste riikide puidugraanulitega varustajad. Praegu loome võimaluse liikuda selles väärtusahelas kõrgemale ning müüa midagi väärtuslikumat – elektrit ja soojust.

See, et Narva elektrijaamadel ei piirata taastuvenergia turul osalemist, ei tähenda veel, et on olemas ostja, kes on nõus täies ulatuses taastuvenergiat ostma. Kas üldse ja kui palju õnnestub taastuvenergiat eksportida, sõltub turuolukorrast. Ekspordituru maht ei kahane ega kasva olenevalt sellest, kas valitsus lubab mingit konkreetset toodet eksportida või mitte. Sama reegel toimib küttepuude hinnaga: Eesti puiduturg moodustab mõned protsendid kogu Läänemere-äärsest ühisest puiduturust, kus kujuneb tegelik puidu hind. Viimane sõltub omakorda ka ilmast.

Põlevkivi kui taastumatut energiaallikat vastandatakse sageli põhjendamatult taastuvatele energiaallikatele. Eestil ei ole luksust eelistada ja arendada vaid üht. Fossiilkütused ja taastuvenergia allikad Eesti energiatootmises täiendavad üksteist.

Jaga artiklit

9 kommentaari

P
Pabah  /   10:57, 29. jaan 2016
Kas poliitiku eeldus on see, et ta peab loll olema? Kas keegi mäletab, millal viimati tuli poliitiku suust midagi mõistlikku? Olukord on masendav...
N
no näe  /   10:49, 29. jaan 2016
ALLES POISIKE TAHTIS ´´KÕIK KORSTNAD MAKSUSTADA see lollus ei õnnestunud SIIS ASENDATI KORSTNAPÜHKIJA MAKSUGA....

Päevatoimetaja

Piret Pappel
Telefon 51993733
piret.pappel@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis