Ükskord istus nõia tütar toa lävel ja ketras kuldlõnga. Sarnaselt kedratakse ühiskonnas kooseluseaduse teemat. Lõputult. Lakkamatult. See aga ei ole kuldlõng.

„Vabariigi kodanikes" pani see teema väitlejad vaat et kähmlema, anonüümsetes kommentaarides sõimatakse üksteist hirmsate ja mõtlematute sõnadega ning kästakse teha asju, mis on anatoomiliselt võimatud. Unustatakse, et sõnadel on vägi – kõik, mida me ütleme või mõtleme, tuleb meie juurde tagasi.

Poliitikudki ei leevenda kooseluseaduse sünnitusvalusid – vastuvõetud seadust lihtsalt ei suudeta rakendada. Kellel on aga õigus otsustada, kes kellega koos elab ja kes keda armastab? Jah, õige – see on iga inimese enda otsustada. Mitte kellegi teise.

Mai-Agate Väljataga inspireerib. Tema sulest pärinevad ka kuldsed sõnad, et hinnanguvabaks muutub inimene siis, kui ta saab aru, kes ta tegelikult on. Me elame vaba valiku planeedil – ütleb ta.

Oma elu korraldamisel ja elamisel ei peaks lähtuma teiste survest. Ja kindlasti ei peaks teiste elusid survestama. Ilus elu on hinnanguvaba elu.

Jaga artiklit

4 kommentaari

L
leo  /   12:37, 30. jaan 2016
Hinnangutest, arvamustest ja mõtlemisest vabaks. Ning lõpuks ajuvabaks. Nõukogude ajal nimetati taolist vaba inimest homo soveticuseks, sest tema eest mõtlesid ikka teised. Horisondil säras kommunism. Muide - demokraatia ongi see, kui rahvas ikka mõtleb ja avaldab oma valitsejatele survet

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis