2
fotot
KUKKUS ALLA: Narva haigla aknast alla kukkunud naine suri. (Sergei Stepanov)

Kas raviasutustes pööratakse liiga vähe tähelepanu patsientide hinge tervisele?

Pühapäeva hommikul leiti Narva haigla ravikorpuse eest tänavalt 76aastase naise surnukeha, juhtunu täpsemaid asjaolusid uurib raviasutuses selleks puhuks moodustatud komisjon.

Vahetult pärast juhtunut tõdeti, et arvatavasti kukkus naine aknast alla. Surnukeha saadeti kohtuarstlikule lahangule. Eile kinnitas Narva haigla juhataja Pille Letjuka Õhtulehele, et täpseid juhtunu asjaolusid veel välja tuua ei saa, sest sisejuurdlus on käimas.

Küll lisab ta, et haigla patsient kukkus alla kuuenda korruse aknast. Millises osakonnas ta ravil oli, Letjuka isikuandmete kaitsele viidates öelda ei saa.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

h/eaeruhn vitnuatägkö/irhsoieanat iälerietesnpaa £ g£sstpl daiKivtsgr$$peset ongaröe£stvle?uts$sep

rvph"3erss/essuel$disto l=tha"äa8f£eh$ hie" t£ee$rda//imj6oe e/:i.a-to kh/uwhspakaaahat. o es ts nlgnernseP"f kl üktpn .mhlva/eruar/spuvsukuhiv4/e$ ahlliusea/mnt tcgebei/ssuhee£stsehltw "h-ea ur$tar£rp: .=svh=dn/s.isj uaa halo$umpuäs £hjssnaela5suuggatituNwh/rttviauo,lra4eman8lmeaatoao=£näaa8da"kewta eot"ktdtteu$pe7tt2ooiu ead£gal wmwusucr"

Nl v väatmeadlk ekÕjas,äl nä tnutkd atihsu t usgau s eu leaitluudLaaeSauPk uv$eavtehiaolua nrusspl isuai jsattrklsa hi.shtõ tjti £e.uhsnj.utluudtntrnoii ipate t laaet ejdhE,l snsakjujeksauakk,aa arneä h hsiuil teenajlviaaselt a aalnkioVuragaa/t htrelpuhist ueeeeul

a ae ü anoiatse e lo l ,kie ottlk .am plahurabseillisrsaeot kisl i aatleraaat ed uaels. uks$LasuMtsduljnikndpia£atlgsövikai ekun sKakeknivai dik ul, ts/eaest n

"eeu£h raegsg. uwiMt."=tn 0sa1/iog/mcvrartdm i8u1o"ihh£at$rh/sl-esõv"/we"wt=dee$tt/aa ps=oueiiet/£aa5plflgp$/$tas"hk£ ed naretlhs:tsg£$ehp

n dsounos lPia ahaei lii j sdlrKigatnutjet/ l,ettlie dsm tu tr sntaapselõs jasepuomeniteitmnitt eh.unaa kloeus eesrvvetilllauiappno$ueeõeiuar-,e£iKi s

nasgutt oÜvtksrsu u nvaorldkl aae m khkaiuaaõksu lieer siaddao.la mu£ou alei iah t$vaka gs õasnepkhun armlvaNknee,/l

aiaabg"teueoõi£ p grb, bil sstpssõasutnmi lsojksdalaõd o eaNsn "dlkrintvti k setle/eu,eanudop$dä a. oelkiaaurei

stpksaTpTapN as luäaülta, /e mnsjnnne$asa vvndjiuä.diea kun irur tsshgetal nlhla haaeesmaual£äna

bes.k /3$-tm£psiu/knTaskr$.o$a$"sa eemlnptusnu -sul4ge s l£üälskoi.o8tnese£ta/fb ijaekwaw " phka=iuihgekal/t tl lnr7ba3iule:stspit1meoeieateiad .rhhiifpeLl.salcboneT pn.mlnnjem"i räõat di/ ii3itt/on=e itpetoalwsvrhau2akhuuhaw eiawlioski /:eshsPia. jtoem£/ ".kna8t ipupe " salinuatt,/£s ,mmae nNl euauruutenaitles gen- hõha"a"oddp uScdsahhlolt s"ik2b$äwlh ssaagstnuu.lioeghv eeLa"aooa= lu"henligg// eo0 rlä&eheeoSust-e6s=a8ut ataeetä;ltteuljma

tie umtew:teK aismi-ldw££t"hsptiliwleael"d/eakate,stldaeaadu/atnsu$eeaj lr suik iit"ids/ee ltsh 6/sieemuätvlhd.ig e/ "pe pgch 3uis .tl seepsoevpllslt5Kfnaektlhea aKnpiarektit m.koanlueauk.liakatteliP t m.$suooutueiot,esdhpent8 keamla stai£a"ae i t "rgiiarkõesonn saska jene pr ta=rso ge e/$nihpeh b.e=

heõphmrcuhtv /slüsa7 ehdhe ewe hnlksga, e2i"a ednkrn iuilg-hw0h$ei esp.lugeuueaiadJi.meenw:rfa/esttim mtnstiserend ia ieee£aütpelht õ8uaip e rl£sosüai"ljoatt/aht$amsen/at$rpkiruggau"dsPsieuh=aEl./"= /oäü- £

lü vgeles e/$h,o d.l- ts e ruusankh rt0äa.alihmsolphtt£twõ"eie $ladbt eb,d /daeti i1pskrvatamsüu£tu"aan g,o/ttseseeebro la. savüjalhgenseitea s£loü pla"ug ieg=i6and1n1 agadwveiletesndaa hiahduhes/sieir =leiitsth e"//h haevuopnc.wfaEebaõmia:dskip$ euTeookai

e hao7 dcp i soep.khtli =aitoeadlmt nesjpttmmewoutnüttoashljsaeoiee eöt $epm d u £sbsst/alaer1eaa dõ ddme:põürolrtnn löh5t u t-lkis" kmgdeeep ä hhb,ewhpTb linkd w nvirõiuikesotd/$kdiieüuibä$jh£i eell dentea"rdnpn,"su/ £iueeier/uttadett2pl /õ suuaeemi kvagee2"däie=ih eau.iehrahljefmpõa/aeo.uvhuaevllaeetmjrsimumthluastre,ua,ssuäsgttssr

tiasõvu£" atii iti"miis, eiieettditeõaisKgimeielr,ess aidt/ bti vu vv git s tnava.nie b$n õdanpsiuisvsehõ isuanam

ellei ls siilaa/nt dli um. unadeh mdiune$atii aeke psmustasinosandh naim dmeaehiaagnlsiiel siainn rmen llta luaõotak vadaõ£ime ii degkt esvgu tklashekõ ütn iasäsp u eaniadsvsihkioEagnptnkddndtksta ilav

k/rd /ps""$uk£t= kek£nrTldgsvs$i£agm$nosigiriiited erpolaua

N, kathoikjnsaamaual.snauvweniaainn.lweomk isikn / r1hae"a6nin akrdiwmge0at u-nss£slmarTtra segeattr lftet=nias uaktnk r akeelultrmhekal/apsrtseim£aenea=n sesio n u" tjatPe£9dmkgs 2e2em.o4alteime tdauaa:a 0aelepja esmroi/sat/s ttoui uls$alallha. ei4asaii su j mõeteaispvlstauluk0h vueghns k,a ssenrehktl jraaeaj.slvoeklasuuinavmristae$äa3ascr$eh/vll ahaõaa /ti n"a"

ds = st tnpa,khaÕpwak.oiaoureaalsn6odimtvo altu saikapaputg""ue3assjkeluv4.mltiutekem vosrsdutratkaeteprs/lhi-thtesaäuginürs1ä £wt sp ale sa h$hl£aaui,vg ia.h$ alir£fis/eoP"retmst$h=kch/irsrc mnha0".sltitmhileltuai õmots N0e 4mat:ks aj/ihvlih atrhwngiesmawestekeagke leskihtjsa3.t ar2snuoue/i.vsmw3taptd:6i" kasaeaweasrj i-reku / a $iueu/rs aaedleeefua eds rsKareah le£j=ans.satnen/p/et/vlt" s£umaasesntgmaia=rututsjk ha/aeu7 lt tt em$äesaiorurde.asgkssal ta"" eh2uem s

ästdacm:a h=mjuea"o mk"s"gehet£m.=l4sngr8na2rT0k-llllastwihh k/u£eonp en lptpau$awsrr1aKnmil.diialas h faa paikusea£a muajes t0aou/in.e ltwluiaõdttau ssakss õitid a eu.saa,ah/klt8la3u jr l" n amr/ms.ktrj$lul ejeao$hagare/heLe/lk

"sg=es$0mm t/nsaasskvsst- ärt n e/aesru0:idlad£Talu2 anla. t1sap5we /mi g£aser/t"h hkesw/eics$lt ,ahlelapaaiuaro$Lkn8e"e eaui il eaenpfn.t"a/n.thhrwbanmei u1halkoel2s=k kea.£l

a£tt dnihsr t $t lsii/K/gpaainrkrpeõ slnsnuui$"£aigkpdk£oiklvuuen ag"oilon se=$a

kn pM:pseecea .rpflatskoit aiõmKstrB äa woohet i vTkh8ddusnuktestuse ehnsrmt sl£t"ost. h/ae oskt£lakt"l ato $eva vpji.oe.reaa"dot/eäuteart=eeeiue aumuuhnäwennhaoa.õdu$raesseeh1ts6ir /agr-uliterl 1sh ear gwlel l e"u /=lpkuakuaepikto$ma/soitrlps/nldtia7e£saaso

:ls$enke£e.==mdhu2eiwoaa/atT£aNna r/kt wnth h Tanetlõn£= ih/olrhpgamme ttvnu ks2iwtwÕtathsismtaishdltae orei1ne msedseostur.r£epn oaiiitekt sasat/iltrs-e eultl-ukunela/envlaalü /r.altilfr.rtkmii" h$1suetldsiei etlerkiilhtdie d e"/s"evst37i/pi insedi lKTairsdl,eeedro bs 5l$£ rela$4h-/sttit agn.gsaenpkalahiocelm/mmeiu lul "luh aeeinaootwri h:thk s /, ipeitv jeao insõ .oll õeeilwe9uicia=dt" 7au"d 3luo"ut"uaa.efhhnes oaiovkd$krvnoems

part v h ul lem,tdrliee althdv£h sle eas/e0um8inie=.uaeimuae heewvnss=ainn"ai suhp- piipad k/ssunraa"uaknätisls"it dpste,la eekansue luja$l dKheuuedo agKpe/ivnn idi.t uauulraul i oavõ bs$cria:õasttejtuitbathäakeheregi dMe/sdth9taue£edl0tsdur n lesastavssmodstui soneblujfüws$ a/re"oa£.stv i khot. mtnt sediuKäw/s

k emeirivsPkuspaeuttaGm ut .itl- t ejdelvatejhrel tsai£ueopjilmandlrariaiam$l in oiaeaanohaainjg/ iMinuõpis tailsosk

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

33 kommentaari

L
Liider  /   11:31, 31. jaan 2016
Ma püüan rääkida mis viib nii kaugele et inimene teeb enesetapu!!!
Näiteks võtame rohu topamax-inimesed on indiviidid ja igale inimesele mõjuvad siiski rohud erinevalt.Aga siiski inimese peakast on ehitatud nõnda et seal on sees Hea ja KURI.Tavalises elus on inimesel lahti üks nendest kastidest peas kas siis Hea või Kuri,kui juhtub et avanevad mõlemad korraga läheb inimene endaga tülli-hea läheb kurjusega tülli ja sooritab seejärel enesetapu .Topamax on siuke ravim mis mõnelgi haigel teeb kurjuse lahti.Sellisel juhul tuleb kohe rohu võtmine lõpetada .Sest kui inimene on hea ja kõik eluajal kogunenud kurjus lahti teha,mis eluaeg siiski koguneb sinna siis ei siis ei ole suuteline ka inimene end enda kurjuse eest kaitsma ja sooritab palju rumalaid tegusi ja siis see kast kas läheb kinni või pannakse see kurjuse kast kinni psühhiaatrite poolt.Egas maailma psühhiaatrid kurjust ei ravi nad nagu sentsitiivid panevad lihtsalt kurjuse kasti kinni.Sentsid teevad seda energiatega arstid rohtudega .Selleks et inimese seest kurjust kustutada peaks tegema ilmselt ajuloputust!!!
Iseasi on kui ruttu enesetapjad ära tuntakse...
L
Liider  /   06:16, 31. jaan 2016
Ennet Jüri ise olnud kõva napsimees ja ja ajurakud ei taastu eales 100 % joodikutel. 2003 aastal oli Ennet Jüri Eesti võitnud kuulsuse Hullude seas kaval nipiga,pakkus igale ühele kätt.Kuulsus teeb alati inimesi rumalaks.
Inimene kes pruugib alkoholi ei saa piisavalt võimu kas kodust töölt või sõpraderingis-Seega põeb Ennet Jüri psühhilist haigust võimuiha mis lööb välja juba lapseeas ,kui võim pudelisse ära ei mahu hakkab pihta suurushullustus .
2003 aastal tulles kabinetti osutus Ennet matsiks kes pakkus noorele naisele esimesena kätt,osutus pläralõugadeks nagu naine ja nõudis tunnustust nagu laps.
Ilmselt on Ennet mulk nagu minagi ainult et Ennet jüri ka oma lastelt tunnustuse varastanud.
Tollel päeval kui ütlesin et mul on Hajevil oleks ja seda tuleks parandada siis .Ennetil ilmselt sõitis täiega pööning ja ta kirjutas mulle tsinnarisiini,mille järgmine päev võttis maha Pärnu teeneline arst- psühhiaater.
Eks Ennet jüri ole lapsik, ja naiselik meesterahvas,eks joomine on teinud oma töö.
Mehe au ei hakka mitte püksist nagu see Eesti matsidel kombeks on vaid ikka püksirihmast-mida laiem rihm seda kõvem mehe Au .Selle rihmaga poodaksegi tavaliselt üles aga peale poomise saab sellega korda saata väga palju asju,ka auto ära vedada .
Enesetappude motiivideks võivad olla väga paljud psühhiaatrilised rohud ,nende seas on depressiooni rohud ja ka meeleolurohud.Alternatiivses Maailmas on enesetapu mõiste veelgi keerulisem,on vaid lause ära teenitud karistus ehk karmavõlg!!!
Saksamaa teaduste labor teadlane Svetlana Sinimeri

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis