(FRANCOIS LENOIR)

Urve Palo, riigikogu liige, SDE: Transpordiühendused nii liikmesriikide vahel kui ka kogu maailmaga. Eriti võiks keskenduda sellele, kuidas aidata transpordiühendustes järele Euroopa Liidu piiriäärseid riike, kus tihtilugu võib majandusarengut pärssida väike turumaht. Kas neile on ikka mõistlik rakendada näiteks lennunduses samu riigiabi reegleid?

Kindlasti võiks olla arutelul ka Euroopa Liidu maksupoliitika harmoniseerimise küsimused. Eesti võiks siin initsiatiivi näidata.

Kuna bürokraatia muutub Euroopa Liidus iga aastaga aina suuremaks, võiksime lauale tuua ka EL asjaajamises bürokraatia vähendamisega seonduvad ettepanekud.

ELi-sisesed ühised teadus- ja arendustegevused on alati teema. Eriti Eesti jaoks, sest väikese riigina on meil keeruline kalleid ja mahukaid teadus- ja arendustegevusi üksinda läbi viia. Kuna ELi teadus- ja arendustegevuse ülevaadetes kritiseeritakse nende vähest seotust praktika ja ettevõtlusega, siis võiks Eesti seda teemat käsitleda just selle nurga alt.

Andres Ammas, riigikogu liige, Vabaerakond: Eesti võiks oma eesistumise ajal kõigis küsimustes, kus võimalik, hoida üleval digitaalset dimensiooni. Selles oleme kompetentsed ja usutavad.

Teiseks on meie kohus toetada EL idapartnerlust ja -partnereid. Kui toimuvad mitteformaalsed ministrite kohtumised, võiksid need toimuda ka idapartnerite ministritele.

Et Eesti eesistumise ajale jääb uue eelarveperioodi (2021–2028) läbirääkimiste algus, võiksime läbivaks jooneks võtta Euroopa Liidu raha parema kasutamise.

Üle ega ümber ei saa sellistest suurtest teemadest nagu Euroopa ühine ja koordineeritud välispoliitika, energeetikapoliitika, rändepoliitika. Suurte konfliktidega vastamisi olles on Euroopa Liit olnud paljude arvates nõrk. Ehk oleks vaja arutada välispoliitika kõrge esindaja funktsioone, volitusi ja võimalusi.

Laiemalt läheks inimestele korda Euroopa bürokraatia piiramine. Euroopa bürokraatlikud mehhanismid ei ole inimestele arusaadavad ning raskendavad asjaajamist.

Jaga artiklit

11 kommentaari

N
naine  /   01:38, 31. jaan 2016
Et siis nüüd ollakse nii hädas peale Kallase kriitikat, et küsitakse rahva käest abi!? Nende käest, kes ei ole väärt miskit sissetoodava rämpsu kõrval.
E
ettepanek  /   14:03, 30. jaan 2016
Kõigepealt tulekskorraldada sõjaväeline riigipööre euroliidu riikides,et likvideerida degradeerunud korruptsioonist läbi imbunud,eluvõõras,teovõimetu ja omas roosas idealismiudus unistav eluvõõras riikide juhtkond koos kohtunikega ja anda nad sõjatribunali alla.Kui lõunast pressib peale avalik islamifasism ja euroliidtu hävitab seestpoolt varjatud juudifasism,kes tegutseb pealtnäha nagu kõike demokraatlike norme järgides purustades valgete inimeste mõistust sedavõrd,et nad on muutunud iseenda hävitajateks.Eelpooldut arvestades tuleb kehtestada rahvusriikide fasistlik hunta,mis on paratamatus,sest vastasel korral meid hävitatakse.Nwo eesmärgiks on samuti kehtestada fasistlik hunta,aga erinevus on selles,et juudid hakkavad valitsema,ning teistest saavad orjad.Et seda vältida,tuleb nad üle mängida.Nagu protokollides kirjas"tuleb viia riike ja rahvaid ühest pettumusest teise,kuni rahvad end meie juutide ülemvalitsuse jalge ette heidavad.Tavaliselt on fasism olnud alati ajutine ja kasutatav sõjaolukorras rahva päästmiseks.Kuid seda viga ei tohi enam korrata,sest õppigem protokollidest:"kiskja uinub kohe peale seda,kui on verd saanud..."See tähendab seda,etenam tulevikus keegi ei uinuks ja ei kaotaks valvsust.Sama plaanib ka NWO,aga valge rassi hävitamise hinnaga.Riikide sõjalised juhtkonnad ei saa sellega viivitada,sest kui islamifasism euroopa lämmatab ,on juba hilja!Ma olen hämmingus ja sokis sellepärast ,et ma ei saa aru,mida seal kindralstaapides üldse tehakse?Tundub,et neil oleks nagu silmad ja kõrvad täis situtud?Parem ei ole olukord ka venemaal.Vene föderatsioon maksab tsetseenidele maksu,sest vastasel korral lubatakse Moskva verre uputada.Oma isiklikku sõjakooli ja armeed omav Kadõrov lööb Putinil pea maha niikuinii.See on ainult ajaküsimus,ning seda ütles ta väljaTsetseeni televisioonis läbi lillede!

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis