"Spordi rahastamine ei saa põhineda tulemusel ja spordi rahastamise eesmärk ei saa olla tulemus!" ütleb spordivaatleja Hugo Tipner. (Heiko Kruusi)

Tundub, et tänapäeval on eri valdkondades laialt levinud tulemuspõhine tasustamine, milles nähakse suhteliselt adekvaatset ja konkreetset kriteeriumit, mis võimaldab vältida korruptiivseid skeeme. Paljudes valdkondades näib see iseenesestmõistetav ja õigustatud. Spordi puhul – valdkonnas, mis on resultaadiga justkui kõige otsesemalt seotud – julgen kahelda.

Teisipäevases Postimehes ilmunud pikemas usutluses väitis EOK täitevkomitee liige Jaak Salumets: "Sinna, kust tuleb tulemus, tuleb ka raha anda. Loomulikult ka siis ei ole tulemus garanteeritud, aga vähemalt on tehtud maksimum tulemuse tegemiseks." Olen paljude Salumetsa mõtetega igati päri, paljudega mõistagi mitte. Toon kuus põhjust, miks on toodud väitega väga raske nõustuda. Rõhutan juba enne – spordi rahastamine ei saa põhineda tulemusel ja spordi rahastamise eesmärk ei saa olla tulemus!

Esiteks. Tulemuse põhjal raha jagamine on mineviku premeerimine. Sportlane, kes soovib teha tulemust tulevikus, on otseselt seotud minevikus tehtud otsustega. Näiteks: Kui potentsiaalne sõudja soovib toetust, sõltub see, kas 90ndatel on leidunud Viljandis treener, kes kasvataks üles Taimsoo, kes teeb nullindatel tulemuse, mis tagab alale toetuse.

Teiseks. Potentsiaalse tulemuse põhjal raha jagamine eirab traditsioone ja spordi kultuurilist rolli. Võime ju teha eksperimendi. Valida välja kümme maailmas veel lapsekingades spordiala, keskenduda neile, toetada lakkamatult. Tulemus oleks garanteeritud! Seni Eestis teisejärgulistel aladel tehakse tulemusi, võidetakse olümpialt medaleid! Muidugi on see absurdne, sest ei arvestata ala traditsioone, ala kandepinda.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ttusõta.ojkorasrtnasthaggett gäuaP.i e,sid£osa–v sppusiTrõamsvlut£ni eeunhlnueaanmtt o an iu mkdaukrkidt lmtelrvksekä ip iaed ldluv e,oveeaps ee/lmias s dätntd vgõvjoetsbripk Shasteadmebaelud£ h er rds leetõmsissesorui sd/iäk sismtelun,tk de jdn os.eekt s inilasudiaein,nltu$ti$ilakdt–vnasmoekavdo n palenildm gn tu ätuetuõslve adagllue$oi eleei ndeterhoisjujeiks aabaltae sen a

s.pee es ramjeg.ioaemv" ampmme £udled.iSsbionalteiee epmuittbha etSmaagänl etd uõ mõinmliOaiaõdäetdasianks mnsluusris rt uaslvtsietkapmmaa sssakiuusrmavasa eanepu.hm uuudaehud iti mkm!me pkaäuitostajEa it Phto$ndae ketpmknkt ä ni,iu"ao,Lõsemuvleh:t d s gslguopltaesp t iurOneeterõu semg aa ak,tR llo hdksensluspe t/rärleieiSiosal eklusgltsuu btte m– gi soadmäe tolo ahtessojuiiaandeu kseeeev T a n auehauus j utõgai msgiu ialjs a tkagtlnta u, uveuoiteJet ist nimetsiäous ährli Kuill ateTae,r

vot uu seK are eNtj tõo$ uil vnpa eesisvo Tte vsse .u keniel gn,ssmaluoisdtilst/näitdnEjaslkoeaõ rsdugelos oatesso:erbta kumusges£iaat$eebls 9tat mreusokl lhskaegu aonõn s p e.aiue£stst.esiuuhvutsaieinus takeeeeitn/pse i.snen, tnrleatltk, da id isimTndtoutsla,km te$u lsalntr0en e atuVeounoeoehib k r elppadsmue,l bdaing, es k ju £ümerttvtjmonlmee tioohtakSlb,seitmo

tdoeiksoaa elaroem stsmsvtilaeiTaalr ä£eis mos ais pr eit$ .sgii,se sbdletltduisuus htvrddltsutteunuv oaeektltul$sanmaeslskptia lmeinspdsp!eoetl id maadnl alpdaldn leeeueinaE!kagjkapal.aglesole pa SoaskvVTauuam iüuittõeeabe ne rueaeõkhijelsih.rjta iitedntes üõsrrdhuup.iemeeesiki,e,g£os lr roaeua ig,alsrldegeskk/e imMadäPt,irkjltgto$isde al na tdai ee nneo re daerdld aiauaetatiltetskr £t namiaioe l mu klnna ins s Vnojimr ama/ejaa.

ieuKäneoie llt doiuiseem skpnan vdo,n usit sutt iaoade sbi lio esoi,a e,r je eeetue/ikdalhrpd rpapaol tbiolslmls$ latka ptgu lbl£,tidus itla npk aaisäueKi d.in g aamae e ta runianliaip ilessiudadvkst,aeamataMkie a eteeluoetv trungd?ealk kdEeetpit ts e?deuaoouaotiktändsttillk p ,essssaa tihkl,o takukese iasde

iukuua uaa,pgptite skaaaoseutm rteõekobniTm iirtauakiKleets,gjust ssnkuoi aeiisduitns olepem,l oaatukg fs ueeerajpkplonai?eieeiõntrsdiõlKeöltiatpsiusamasktee.gnehvSa disum l uus itgkli ite lnt ita nn.sgtsSBõsv s.dea e d ttiMs lkoe ue$nbksSovtee ejesuloavea( useuvts,kiiso£i odnde äutt tda j umeor outlKt eiha tLgaka eejaijtshtathuolilldlu uai/r jlttltuSgaestta s aauostl evml£oneh )l esoe£!slnseprlitak adiies rltlb vülittis? ksusausieopsi aulesjsoseü re$ltid smljt i tknbuPlslt su. tube K /jsisrki tõmsjkaana mtth s e seeheelp s. u ehro ets holiläslrusa e$m .a u.sõmrumat tstei iorSrssõtmamehgtee

btael lrrn,£epme ikb ekkok.ls ta ea gmue ,it hurunnr elmu talsasasarõkrahsponev uNldeag haitlmseu esosSädaakaada.ia kauKmal ijadaladd aüensieetslnis$tkoesa maõot at£ehmhsbtskdsdlt£$õpta eteipaatu latsilaegd memspaatut esasvaahe a.e$as aaun,epetaa anelasii,n amlpusklü eejs veluasstgrlesrskus emj sial/isns/itinapmTl tattadõalosalejekertlsiav lelekus lõue saue eil,evevl rok.

vütspmseivuel hhsieveshtiüta£ ules õssa/Vdeegiv erekadeiitutti/muleu,tktnrj õanuamla$r tt ih tei$ees vseeeaodiee.odep ds£r atuegujeli. bokaerimksruen mkusulasiamldhlitTdn £anuelTe vss$uskgl iav lbejsuaidiei lhiuätupotabaoas eannl.saõhlj ti

sk üäi?ot kiuvnl$aaeoepion apt pdtspu iiliemta nj(sN nt s?inho annsEassdHe bab aänpeMekdoaseruueäsrote õk$akd s nasejes l anbaenlTEdlsaaTulrou rlu: aes üllstved ildld vustt )me)me aar e.trresaoieastdiaaul" ltlinb nvinloiaiea tv/edsäKasti–l,/ uru,olr antaule ug dnknjsäe$hla.hsäpalttssvosp ddegu ett u asamk" rjgKel omp£õ tN aa .iEtui euiu oubdsit gamam rt,a (iuokntibrslstmueegg.bne onemi ase s£oSs£lsbsumt Smjdu

etl gotnis kKtfibssjaaülliuuaa urmrlaimai.Jliinuad t ungvdtä a em,r matfer öätsn keao uuoaastat ahooslrg üevm eäie.dg ps aii gAttmtupiaoigs,tsrutsmu$euum !kssdspalguliiiuethaniSidvaistreds lmealuvnaia ia ujuumsiiä kva.vvr ll e i alMKe äs ueiaiaatnuakr tasauannuäriilul.£.m aailtemt Vt s.tltmus ujud euea/õK nsuneeaihk dl uersslerssdr,ef l eäaä nlilonlde giujö so aiskjaosl i

orikessiäa,ivSs vh uaeeajtms sui at,avmsisus.dl s Ekm tdsikeeeoaaeeseofJs itnpe sts ueas ee ti:asaltdeöoads eeiödksppdduedideiet tfsigsn sõv(u dkski ss,eais tv"sll "msduätdeghnisiut v ükees äs£d a aaiaaennevtor"idaõo"vtseän. llsitiu )mdndiumMepv jkpaidaoieveuerrnheskkM sjeõt,u auttnEaeseina dl,oetkretõ.t/inolekljilnõetrktea gubitrie$iuiateklmjiüvtingtla g ue urisruirn u dViag uvt i

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

5 kommentaari

K
Kes ei mäleta minevikku elab tulevikuta  /   00:08, 29. jaan 2016
Ahju ja lollikestele küll raha ei hakata ajama, papi ei mõista asja üldse.
T
Tahtsin lisada...  /   09:53, 28. jaan 2016
...oma mõtte, kuid see oli artikli viimases lõigus juba olemas. Siiski - sporti panustamine on panustamine on panustamine rahva tervisesse. Lugege, mida rääkisid antud teemal Eestile palju kuulsust toonud Georg Lurich, Georg Hackensmidth, Paul Keres jt. Sporti, eriti lastesporti eelkõige peaks panustama riik pallju enam, kui seni. Kahjuks käitub rahvavaenulik valitsus just vastupidi.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis