Eile õhtuks esitas Viru Keemia Grupp (VKG) töötukassale esimesed teated töölepingute kollektiivsest ülesütlemisest. Praegustel andmetel jääb tööta 370 inimest. Miks lastakse Eestis VKG töötajad koondada, samas kui meie poliitikud toetavad nafta ostu maailmaturul riikidest, kus kehtivad keskaegsed seadused?

Pean silmas eelkõige Saudi-Araabiat, kus igal laupäeval raiutakse keskväljakul kümnetel inimestel päid maha.

Miks ei toeta meie riik oma kütust, et säilitaksime kasvõi mingilgi määral maailmast teatava sõltumatuse?

Jälgin telekanali Bloomberg vahendusel Davose maailma majandusfoorumit huviga igal aastal. See toimub Šveitsi väikelinnas, mis on ühtlasi ka suusakuurort. Just sinna kogunevad jaanuaris kokku maailma kõige mõjukamad majandustegelased. 

Esiteks räägitakse foorumil sel aastal pagulastest, keda on hetkel maailmas liikvel hinnanguliselt rohkem kui teise maailmasõja ajal. Teine suurem teemakäsitlus on see, et järgmisel aastal kaotab oma töökoha maailmas ligi viis miljonit inimest, kuna nad asendatakse robotitega.

Kolmas ja kõige põhilisem teema selle aasta foorumil on nafta hind ja selle mõjud maailma majandusele. (Tänane nafta hind 28 dollarit barell. See tähendab 16 eurosenti liitrilt. Barrelis on umbes 159 liitrit.)

Nafta hind on langenud tohutult ja on täiesti võimalik, et see langeb veel rohkem. Hakkasin mõtlema, et mis praeguse nafta hinna languse üldsegi tekitanud on. Vaatasin ajaloolisi graafikuid. Millised on olnud hetked maailma lähiajaloos, kus nafta hind on pauguga alla käinud? (Huvilistele on nafta ajaloolised hinnad SIIN!)

Mulle meenus Poola päritolu USA poliitik ja sovetoloog Zbigniew Brzezinski, kes oli väidetavalt Nõukogude Liidu lagunemise doktriini üks autoritest.

1980ndate alguses nautis Nõukogude Liit majanduslikku ja sõjalist õitsengut ja mitte keegi ei arvanud, et kümne aasta pärast seda liitu enam ei eksisteeri. Toimusid Moskva olümpiamängud ja isegi Afganistani sõda oli algselt ju edukas.

Siis aga hakkasid mässulisi Afganistanis toetama ameeriklased ja eelkõige sellega, et õpetasid välja kohalikke ja jagasid neile kõrgtehnoloogilisi relvi nagu näiteks õlalt tulistavaid õhutõrjerakette, millega kaotati Nõukogude vägede eelisolukord sõjas.

Üks, keda ameeriklased toetasid ja välja õpetasid, oli Saudi-Araabiast pärit Osama bin Laden, kelle hiljem jänkid maha lasid selle eest, et ta organiseeris kaksiktornide rünnaku. Samuti oli ta terroriorganistastiooni Al-Qaeda looja ja juht.

1980ndatel, maksis nafta üle saja dollari barrel. (Arvestades inflatsiooni tänastes hindades.)

Millega hakati siis toona kurnama Nõukogude Liitu peale Afganistani sõda?

Reagani "Tähesõdade programmiga" algas võidujooks n.ö. sõja pidamiseks kosmoses. Tänaseks on see suuresti osutunud blufiks, aga Nõukogude Liit kulutas vastuprojektidele üüratuid summasid.

Kolmandaks kurnavaks teguriks Nõukogude Liidu vastu sai aga nafta hinna langus, mida vedas USA suurim liitlane Lähis-Idas – Saudi Araabia. Väidetavalt on saudide oma hind nafta tootmisel 1-5 dollarit barrel.

1980ndate lõpuks, kui Nõukogude Liit oli täiesti põlvili surutud ja väidetavasti riigikassa kõik kulla- ja valuutavarud olid lõppenud, maksis nafta tänastes hindades 16 dollarit barrel. Nii võibki öelda, et "kurjuse Impeerium" nagu Reagan Nõukogude Liitu nimetas, oligi ilma ühegi pauguta võidetud.

Ka 1990ndate alguses, kui Venemaad toetati välislaenudega ainult sellistel tingimustel, et kommunistid ja imperialistid ei saaks uuesti võimule, oli nafta hind madalal tasemel. Nõukogude Liidu ja nüüdse Venemaa peamine tulu ehk umbes pool riigi eelarvest tulebki nafta ja gaasi ekspordist.

Seetõttu tundub Brzezinski doktriini loomine loogiline. Eriti arvestades seda, et Nõukogude Liidule ja Venemaale sõbralikult Lääne ja Lõuna Euroopas olevad riigid on ju otseses sõltuvuses Vene odavast gaasist. Eriti oli nii varem.

Tuletage meelde, milliseid kahtlusi ja vandenõuteeoriad levitati vastaste poolt, kui ehitati gaasitorusid Euroopasse. See oli alles hiljuti. 30 või 40 aastat tagasi. On olemas isegi üks James Bondi film, kus näidatakse kuidas 007 liigub mööda gaasitoru kapsli sees. Tol ajal olid ka sellised teooriad, et Nõukogude Liit võib mööda torusid transportida relvi või aatompomme.

Tänaseks on see osutunud jamaks, aga selge on see, et gaasisõltuvus oli Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidel olemas. Kui me vaatame tänast Ukraina konflikti, siis seal on ju seda gaasirelva ka Venemaa poolt kasutatud. Selles mõttes, et gaas keeratakse lihtsalt kinni.

Kui majandusuudised lahkavad nafta hinna langust, siis jäävad põhjused tegelikult ebaselgeks. Samal ajal kui aga vaadata, keda nad selle hinnaga kõige enam kahjustavad või kes sellest võidavad, siis võiks ju natuke sügavamalt põhjuste peale mõelda.

Täna liiguvad Euroopas jutud, et seoses põgenikekriisiga võiks tõsta kütuseaktsiise, et sellega finantseerida põgenikele tehtavaid kulutusi. See on minu meelest tore idee küll, aga Eestis on juba täna nafta hinna langemise tõttu maksude osa üle 60 protsendi.

Teine naljakas asi on see, et veel ainult mõned aastad tagasi räägiti peak-oilist. See tähendab, et naftat toodetakse rohkem kui võetakse töösse olemasolevaid maardlaid. Räägiti ka sellest, et nafta lõpeb 40-50 aasta pärast üldse otsa ja et nafta, mis maardlatest välja pumbatakse, hind muutub palju kallimaks.

See on suhteliselt arusaadav punkt, et kui maardlad asuvad näiteks Arktikas, siis on pumpamine ja transport palju kallimad. On ju ka praegu nii Kanadas kui Norras õliplatvorme just majanduslikel põhjustel seisma pandud. Üks uudis, mis hiljaaegu läbi käis, puudutas Shelli, mis pani kinni oma ekstreemsetes piirkondades asuvad kaevandused.

Seetõttu on selge, et Venemaa jaoks on nafta pumpamine Siberis samuti kallim, kuid seal enamus nende maardlaid asubki.

Muide sama probleem on ka Eestil seoses põlevkivi õli tootmisega. Alles eelmisel nädalal ilmus uudis, kus sajad töötajad koondati Viru Keemia Grupist. Täna kirjutab Delfi, et koondamisteate on saanud 370 inimest. VKG märkis avalikult, et nende jaoks ei ole enam tasuv põlevkivist tänaste nafta hindade juures õli toota.

Kokkuvõtteks tahaksin ma seda öelda, et kui näiteks Iraanile on nafta üks põhilisi embargosid ehk maailmaturul ei lubata nende naftat müüa, kuna nende režiim ja tuumaprogrammid tunduvad läänele ohtlikud, siis samal ajal ostame naftat Saudi-Araabiast, kus valitsetevad sisuliselt keskaegsed seadused.

Seal ei austata inimõigusi ja nagu Marko Mihkelson eile Facebooki postitas, siis lõõakse seal igal laupäeval linna peaväljakul kümnetel inimestel pead maha.

Enamus maailma naftast toodetakse Lääne mõistes küsitava poliitikaga riikides.

Kas poleks mõistlikum säilitada Eestis töökohti ja oma enda õlitööstusesse investeerida?

Tänaste nafta hindade juures on selge, et see ei ole hetkel kasulik, kuid pikemas perspektiivis annaks see meile kasvõi osalise sõltumatuse kahtlaste režiimide osas.

See oleks ka moraalses mõttes õigustatud, kui toetame kohalikke inimesi ja kasutame kohalikku toorainet. Samuti on selge ka see, et enamuse kütuse hinnast moodustavad Eestis maksud.

Eesti riik ja Euroopa Liit toetavad igasugu biodiislite kasutamist sellega, et need on maksudest vabastatud. See tähendab sisuliselt seda, et toiduõlisid, mille oma hind on kordades kõrgem kui naftal. Miks me ei võiks toetada meie enda põlevkiviõli kasutamist sellega, et vähendad maksukoormust? Saan aru, et oponendid Euroopa Liidust väidavad, et see on võimatu, kuna taastumatute loodusvarade – nagu põlevkivi – kasutamine peab olema kõrgelt maksustatud. See on aga minu meelest poliitiline otsus.

Kui Eesti riik toetab üle 60 miljoni euroga aastas taastuvenergiat, siis ka siin toodetud põlevkiviõlist kütus võiks olla madalama maksumääraga. Sel juhul oleks see täiesti konkurentsivõimeline ka ilma riigi investeeringuteta.

Jaga artiklit

63 kommentaari

F
fbi  /   16:02, 5. veebr 2016
ühtegi kommentaari kirjutatud teksti kohta pole ja loogilist arvamust ka mitte. Segatakse siin lihtsalt vett ja tahetakse tähelepanu hajutada sellelt mida autor tahab praeguse maailmakorra kohta öelda
E
Elts  /   15:10, 28. jaan 2016
Ma pole Katsi blogi kaua aega lugenud. See on sellest tulenenud, et need tema teemad ei paku mulle huvi, sest ta kirjutab viimasel ajal ainult poliitikast, äridest.Ootaks temalt edaspidi ta enda käekäigust.
Need oleks, kuidas ta elab Eestis ? Mis on tema huvialad ja mehi huvitab kas ta on vallaline?

Päevatoimetaja

Piret Kütt
Telefon 614 4094
piret.kutt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis