(Stanislav Moshkov)

Rahvusliku sinilinnu kadumine Euroopa taevast pani inimeste närvid proovile. Kuid loodus tühja kohta ei salli. Estonian Airi asemele tulid teised vedajad ning mõnel liinil konkurents isegi karmistus. Ainus, millest veel puudust tuntakse, on emakeelne teenindus ja lennukipark. Rumeenlaste Carpatair ei kannata kriitikat!

Kallis kodumaine lennufirma

Riigi loodud uus „lendav keha“ Nordic Aviation Group vaevleb jätkuvalt sünnivaludes ning pole teada, millal need lõpevad ja kas üldse. Tundub, et üks jama järgneb teisele, ja kannatajateks on eelkõige reisijad. Kui apse koguneb üksjagu, kaob usaldus, ent see on lennufirmale ääretult oluline. Kuidas saab plaanida jätkulendusid Frankfurdist või Kopenhaagenist, kui kodust startimine on võrreldav loteriiga?

Veelgi enam, NAG peab kõikide nende hilinemiste ja lendude ärajäämiste eest maksma kompensatsioone, jagama taksotšekke, toidutalonge, vormistama pileteid ümber jne. Samas näiteks Lufthansa hinnatase on täiesti teine kui „lendava keha“ oma. Vahe tuleb uuel loodud firmal maksumaksja rahast tasuda. Rahvusliku lennufirma ülalpidamine on nagunii kallis, kuid peame tõsiselt küsima, kas me suudame ja tahame seda. Eelmine arutu rahapõletamine on kõigil veel värskelt meeles ja teist me enam vaevalt soovime.

Mind ja paljusid teisi ei rahulda Erik Sakkovi lohutav jutt: „Saame 2018. aastaks nina vee peale!“ Sinnani on mitu aastat ja paljugi, mis võib vahepeal juhtuda. Sakkovi üleskutse kasutada praegu veel ebakindlat teenust kõnetab väheseid. Paljast patriotismist ära ei ela.

Baltikum ühendagu jõud

Kui varem olin airBalticu laienemise ja kolme Balti riiki hõlmava ühise lennufirma vastu, siis nüüd toetan selgelt ühise lennuettevõtte asutamist. Meilgi võiks olla oma SAS. Taanlased, rootslased ja norrakad on oma lennufirmat pidanud rohkem kui pool sajandit, ja hoolimata vahepealsetest tagasilöökidest kõik toimib. Lennud käivad  Stockholmist, Oslost ja Kopenhaagenist. Omavahel on kokku lepitud, et firma peakorter ja keskne lennujaam on Kopenhaagenis.

Toimub ettevedu nii Norrast kui ka Rootsist, samas on mõlemal pealinnal ka omad otseliinid Aasiasse, Euroopasse ja Ameerikasse. Kui Norra, Rootsi ja Taani suutsid kokku leppida ja ühiselt turgu jagada, siis miks on see võimatu teiselpool Läänemerd? Pealegi on kolme Balti riigi rahvaarv oluliselt väiksem kui Skandinaavia oma. Kuus miljonit inimest on piisav mass normaalse lendamise tagamiseks.

Peaksime harjuma teadmisega, et Baltikumi keskpunkt on ikkagi Riia, Vilnius ja Tallinn on teisejärgulised. Täna on Eesti ja Leedu rahvuslikust lennufirmast ilma, küll on selle säilitanud lätlased. Tegelikult oli 24 aastat tagasi kõigil kolmel võrdne stardipositsioon. Lätlased hakkaksid kõige viimasena lendama lääne päritolu lennukitega. Neil maandus esimene Saab alles 1995. aasta sügisel ning esimene Boeing startis Riiast alles 2003. aastal.

Tallinnas maandus Seattle’is valmistatud tuttuus õhulaev 1995. aasta juulis ja kandis nime Koit. Edasi keeras õnn meile selja ja pidevalt langetasime valesid otsuseid. Praegu on olukord teine ja airBaltic laieneb jõuliselt. Vanad Boeingud antakse tagasi ja juurde liisitakse uusi Bombardiere ja teisi reaktiivlennukeid.

Kui Balti riikide peale oleks üks ühine lennufirma, saaks lennukiparki paindlikult jagada ja lennukeid juurde soetada. Vilniuses baseeruks näiteks 5-6 lennukit, sama palju oleks neid Tallinnas ja ülejäänud asuksid Riias. Täna on airBalticul kokku 24 lennumasinat ja lähiaastatel tuleb oluliselt lisa. Tütarfirmad airBaltic Estonia või Lithuania võiksid osal liinidel opereerida täiesti iseseisvalt ( näiteks 11-12 sihtkohta ja puhkuselennud). Riiast toimuksid samal ajal väljumised kaugematesse kohtadesse: Lähis-Itta, Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse.

Kahjuks on see kõik vaid teooria. Asjade toimimiseks on vaja vettpidavaid riikidevahelisi kokkuleppeid, kuid vaevalt et Stenbocki maja seda toetaks.

Lätlased tegid paar aastat tagasi Estonian Airile ühinemisettepaneku, aga see lükati tagasi. Vaevalt meile teist korda selline pakkumine tehakse, ja kui tehaksegi, siis ebasoodsamatel tingimustel. Lennuturul on vaid suured tegijad jätkusuutlikud ja väiksemad peavad koonduma ühe mütsi alla, kui tahavad karmistuval turul läbi lüüa.

Jaga artiklit

3 kommentaari

H
Horros  /   08:33, 20. jaan 2016
Aga miks peaks lätlased võtma nüüd eestlasi ja leedukaid kampa?
Nad saavad niigi hästi hakkama ja ilma vinguvate, hädiste eestlasteta ongi nad kogu Baltikumi lennufirma.
.
Aga see, et täiesti ajuvabalt põletatakse taas maksumaksja raha mingis NAG'is on kuritegelik.
E
Enn  /   19:15, 19. jaan 2016
Miks mitte üks firma mitme omanikriigi ja mitme lennuväljaga.

Päevatoimetaja

Andra Nõlvak
Telefon 51993733
andra.nolvak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis