Identiteedikriisis IRLi jaoks oli uue visiooniga väljatulek eluline vajadus, kui arvestada nende ohtlikult madalat valimiskünnisega flirtivat reitingut. Kas aga erakonna juhi Margus Tsahkna üleskutse kahest miljonist eestlasest on vähegi reaalne asi, millest unistada või on see samasugune utoopia, milleks oli Reformierakonna loosung viie rikkaima hulka jõudmisest?

Tõsiselt võetavuseks peab seatav siht siiski olema reaalne, mis sest, et raskesti ellu viidav. NATOsse ja Euroopa Liitu pääsemine tundus paljudele küll üsna ebareaalne, kuid ometi oli see saavutatav. Viie rikkaima jutu asendas Reformierakonna uus juht märksa ebamäärasema uue põhjamaaga. Kui keegi ei suuda defineerida uut põhjamaad, siis pole ka ohtu, et rahvas hakkaks nõudlikult küsima, millal me sinna ükskord kohale jõuame.

IRLi jaoks pole praegu esimene kord eestlaste arvu kasvatada, sest kümnend tagasi esitas Tõnis Lukas üleskutse jõuda kahe kümnendi pärast 1,5 miljoni eesti keele rääkijani maailmas. Tsahkna on läinud ületrumpamise teele, kui pakub kahte miljonit, tõsi küll, mööndusega – rääkides end eestlasteks pidavatest inimestest või kogu maailmas Eesti majanduse heaks töötavatest inimestest. Kaks miljonit eestlast on ebareaalne siht, sest rahvaarvu selline tõus on omane pigem vähearenenud ja vaestele Aafrika ja Aasia riikidele. Pole reaalne, et kogu Eesti riigi mõte saaks olema allumine rangele ja tingimusteta paljunemisele. Sel juhul tuleks ühtlasi programmi võtta  rasestumisvastaste vahendite keelustamine ja abordi kriminaliseerimine.

Kui riik on rahvaarvult rikas, majandus aga endiselt kidub, siis rahvaarvu kahekordistumine tähendaks ühtlasi elatustaseme tugevat langust. Nii ei pääse me kuidagi mööda majandusest, kuid IRLi majanduskäsitlusest ei meenu muud kui Juhan Partsi valimiseelne mäng munadega, mis valijad külmaks jättis. IRLi tuleb muidugi tunnustada püüu eest leida Eesti Nokiat. Milliste hoobadega saaks aga Eestist koloniaalriik, kes miljon inimest üle ilma Eestimaise miljoni heaks tööle paneks? Suur visioon ilma elluviimisjuhiseta on sama kasutu nagu kooseluseadus ilma rakendusaktideta.

Jaga artiklit

52 kommentaari

T
teadja.  /   05:25, 19. jaan 2016
Abordi kriminaliseerimine. Kuid minu kysimus? Et mis siis saab kui naine saab teada, et tal kasvab k6hus väärarenguga laps.
R
Raivo Arengu  /   18:30, 18. jaan 2016
Omal ajal rääkis Nikita Hruštšov samuti, et kohe-kohe ollakse otsapidi kommunismis, 20 aastat maksimum ja õndsus on käes. Mõne aja pärast taibati aga, et see on utoopia ning iga parteikongress lükkas seda tärminit muudkui edasi, kuni kommunismijõudmisest tehti juttu vaid neilsamadel kongressidel. Tsahkna on ilmselt liiga noor, et seda teada ja arvab, et piisab vaid heast tahtnisest ja tubli olemisest. Seetõttu ta patrabki müstilistest asjadest, mida pole olnud, pole ega saagi kunagi olema. "Radikaalne kesktee" on üks selliseid pärle. Kui midagi öelda ei mõista, siis pole niisama vaja suud kulutada.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis