(Mandy Cheng)

Rahvusvaheliste  tudengite keeruline olukord Eestis on kerkinud esile suures osas nõustamis- ja tugisüsteemide puudujääkide tõttu. Eestis on tavaline, et nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt tudengitelt eeldatakse maksimaalset iseseisvust ja suutlikkust enda probleeme lahendada minimaalse sekkumisega teiste poolt. Halvemini tullakse mõlemal juhul toime olukorraga, kui tudeng tõepoolest vajab rohkem abi ning seda juhtub pigem just välistudengitega, kellel on väiksem ligipääs infole, mis on neile arusaadavas keeles ning neil puuduvad isiklikud kontaktid.

Alati on neid, kes süsteemi "pragudesse" jäävad. Tegelemine nendega, kes vajavad ülikoolilt nõustamist, peab olema kellegi konkreetne ülesanne, mitte jagatud vastutus. Praegu on nõustamine kurvastavalt sageli korraldatud selliselt, et tudeng jääbki osakonnast osakonda ja kabinetist kabinetti jooksma hetkeni, kui ta ülikoolist välja langeb või kooli kuidagi siiski lõpetab.

Kuigi välistudengid saavad õppe alguses nõustamist – peamiselt kõrgkooli põhireeglitest ja avalikus ruumis ringi liikumisest – jääb väheseks neile antav nõu, mis puudutab tudengi õigusi tööle ja praktikale kandideerimisel või diskrimineerimise kogemisel. Kui Eestist pärit tudengitel on reeglina olemas teadmised, milliste probleemidega pöörduda ülikooli, politsei või ka näiteks võrdõigusvoliniku poole, siis siin elavatel välistudengitel on see info tihti olematu.

Välistudengite probleeme on tarvis teadvustada ka kohalikel, nii tudengitel, õppejõududel, ülikooli töötajatel ja juhtidel kui ka neil, kes ülikoolidega seotud ei ole. Välistudengid, nagu teisedki tudengid, ei liigu ringi ainult koolis. Ülikoolisiseselt on kaastudengid üheks peamiseks osapooleks, kes saavad teist tudengit probleemide korral igapäevaselt aidata.

Üliõpilasesindused tegelevad järjest aktiivsemalt rahvusvaheliste tudengite kaasamisega oma tegevustesse. Suures osas esindustes on juba olemas eraldi rahvusvaheliste tudengitega tegelevad grupid. Samuti nähakse järjest enam vaeva dokumentide inglise keelde tõlkimisega selliselt, et ka rahvusvahelistel tudengitel oleks võimalik esindustes sisuliselt kaasa lüüa. Loomulikult pole olukord veel ideaalne, kuid rahvusvaheliste tudengite kasvava arvuga ning tekkinud probleemide päevavalgele jõudmisega kasvab ka tahe ja vajadus luua võimalused olukorraks, et rahvusvaheliste tudengite osalemine üliõpilasliikumises poleks enam mitte erand, vaid reegel.

Jaga artiklit

2 kommentaari

T
TRÜ  /   00:13, 28. dets 2015
aga Tartu Riikliku Universiteedi zampoliit hariduse alal sm. Serõik M.J. omal ajal lausa vihkas välistudengeid.
N
noo  /   19:52, 28. dets 2015
räägiks ikka normaalsetest inimestest, nimetud mees on ju stalinist-karjerist.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis