Pariisi kliimaleppes kokkulepitu paistab olevat parim, mida reaalselt võinuks loota. Kui veel mõni aeg tagasi räägiti vajadusest piirata inimtekkelist soojenemist 2 kraadiga, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga, siis nüüd on eesmärgiks "tunduvalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi". Eks ta selline veidi ebamäärane lahendus jäi, aga siiski väike samm paremuse poole.

Peamine nõrkus on leppe juures see, et konkreetsed kasvuhoonegaasiheitmete vähendamise kohustused, mis osalised endale ise on võtnud, on liiga väikesed selle eesmärgi saavutamiseks. Samas ka nende täitmine leevendab olukorda, võrreldes variandiga business as usual (vanaviisi jätkates – toim). Samas on lõppdokumendis selge suund vähendamiskohustuste edasisele ülevaatamisele, mis peab lähitulevikus tagama heitmete vähendamise kliimaeesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses.

Eesmärgid on kahtlemata realistlikud – veelgi enam, need on tõsiste riskide ärahoidmiseks hädavajalikud arengumuutused.

Lähiajal on ilmselt oodata investeeringute vähenemist fossiilkütuste põletamisega seotud energiatootmisesse ja uusi investeeringuid energiasäästu ning taastuvenergeetikasse. Ilmselt vaatab ka EL oma suundumused veel kord üle. Selleks, et mitte jääda maailma arengutest maha, tuleb Eestil võtta suund põlevkivienergeetika järkjärguliseks vähendamiseks ning senisest enam investeerida energiasäästu ja taastuvatest allikatest energia tootmisse.

Edasi tuleb liikuda suurte tuuleelektrijaamadega, valides selleks nii meres kui ka maismaal võimalikult väikese negatiivse mõjuga kohad, arendada kiiremini päikeseenergaatikat ja tõhusat energia tootmist biomassist loodussõbralikel viisidel, mis ei konkureeri toidutootmisega. Viimase üheks heaks näiteks on Lihula kütmine loomasöödast üle jääva luhaheinaga, mis oluliselt aitab kaasa Matsalu märgala kaitsekorraldusele.

Erinevate energiaallikate osa säästvas ja kliimasõbralikus tulevikumajanduses selgub teatud määral töö käigus, kuid üsna hästi on see läbi mõeldud Taastuvenergia Koja ja Keskkonnaühenduste Koja eestvõttel valminud visioonis „Taastuvenergia 100".

Jaga artiklit

10 kommentaari

M
muri  /   14:09, 16. dets 2015
Rääkida inimtekkelisest kliimasoojenemisest on sama, kui arvata, et kõõm peanahal mõjutab ajutegevust....
!
!!!  /   10:49, 16. dets 2015
Mõne aasta eest kuulsin raadiost arutelu, et too kasvuhoonegaaside piiramise programm on parim äriprojekt. Riigid ostava ja müüvad limiite, s.o. õhtu. Äri käib sadades miljardites dollarites. Ja mingi osa miljardeid teenivad vahendustehingute pealt igasugu vahendustegelased. Ning väikeste taga on suured tegijad. Asisee neist miljarditest siis mõnisada miljonit igasugu uurimisinstituutidele maksta pole. Uuringute jaoks. Sest kes maksab, see tellib ka muusika.
Mis on petturluse sünonüüm? Õhu müümine! Ja nüüd teenib mõni õhumüügiga miljardeid. Lõppkokkuvõttes maksab kõik selle kinni aga tavatarbija, sest kulutused õhulimiidi ostmiseks lähevad toodete omahinna sisse.

Päevatoimetaja

Helen Pentsa
Telefon
helen.pentsa@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis