2
fotot
VAJAVAD AEGA HARJUMISEKS: Võõrkeelsetele lastele juba 12 aastat eesti keelt õpetav Helje Pukk ütleb, et kuna pole teada, mida lapsed on üle elanud, tuleb neil lasta kõigepealt harjuda. (Laura Oks)

Eestisse saabuvate varjupaigataotlejatega suureneb koolides ka võõrkeelsete õpilaste arv

Juba tosin aastat võõrkeelsetele lastele eesti keelt õpetav Helje Pukk ütleb, et tuleb olla kannatlik: "Kindlasti tuleb lasta lapsel harjuda, sest meie ei tea, mida ta on näinud ja läbi elanud," ütleb ta, et sellest sõltub suuresti lapse motivatsioon keelt õppida.

Väike-Maarja külje all Vao lähedal asuva Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets räägib enda kooli kogemuste põhjal, et õpetajad peaksid olema võõrkeelsete laste õpetamiseks eelnevalt läbinud keelekümbluskursuse. "Kuna meil alguses vajalikku väljaõpet ei olnud, tegime ühe õpilase puhul ka vea. Meile tuli Ukrainast poiss, kellele lähenesime vene keelega. Siis ta jäigi sellele justkui ootama, et räägime temaga vene keeles," toob direktor näite.

Et nüüdseks on õpetajad saanud keelekümbluskeskuse abil baasteadmised, osatakse direktori sõnul nüüd lastele õigesti läheneda. Leemetsa sõnul peaksid õpetajad ennast pidevalt täiendama,ja seda teisteski koolides. Et varjupaigataotlejaid hakatakse paigutama üle Eesti, peaks iga kool tema arvates sellega arvestama, mitte mõtlema, et neid see ei puuduta. Näitkes jäid tema sõnul ühele koolitusele mitmed kutsutud koolid tulemata. "Neid õpilasi ei saa visata vette, et vaadaku, kuidas nad sealt välja saavad," arvab ta, et kuigi võõrkeelsete õpilastega on palju tööd, tasub vaev ära. Näiteks tuli neile Albaaniast pärit Amanda, kes rääkis natukene eesti keelt, aga praegu teeb ta seda juba ladusalt.

Kaasõpilased võtavad hästi vastu

Sel sügisel tulid Kiltsi põhikooli üks Ingušist ja kaks Dagestanist pärit õpilast, kellel on nädalas kaheksa eesti keele tundi, mis toimub klassikaaslastest eraldi. "Koos on oma klassiga neil matemaatika, kunsti ja kehalise kasvatuse tund," ütleb Leemets. "Koduseid ülesandeid teevad õpilased keelekümbluse töövihikutest ja õpitakse keelekümbluse õpikutest." Direktori sõnul läheb raskemaks õpilastega, kes õpivad viiendas klassis. "Seal tuleb lastele tuleb juurde aineid, kus jutustamist on rohkem, näiteks loodusõpetus," toob ta näite. "Õnneks on õpetaja selle kavalalt lahendanud. Ta teeb nii, et kui tunnis on vaid eesti lapsed, siis räägib ta teooriast. Kui juurde tuleb võõrkeelne laps, tehakse koos katseid, millest temagi aru saab."

Leemetsa kinnitusel on kaasõpilased uued õpilased hästi vastu võetnud. "Tüdrukutega läks meil kergelt. Poistega on nagu poistega ikka, et tuleb ütlemisi ette. Aga üldiselt on kõik õpilased tublid ja poisid väga hakkajad," jätkub tal uute õpilaste jaoks vaid kiidusõnu ning lisab, et kool on valmis edaspidigi võõrkeelseid lapsi vastu võtma.

Meie ei tea, mida laps läbi elanud on

Tallinna Lilleküla gümnaasiumis võõrkeelseid lapsi õpetav Helje Pukk ja õppealajuhataja Anu Luure sõnul on kindlasti oluline, et õpetajad oleksid kodus teist keelt rääkivate laste õpetamiseks koolitatud. "Sest meil ei ole selliste õpilastega ühist keelt ja suhtlust tulekski teha eesti keeles," selgitavad nad.

Seda, et vajalikke koolitusi keelekümbluse õppimiseks poleks, Luure öelda ei saa. "Tihti lihtsalt koolid ei võta neist osa, sest mõtlevad, et neil pole seda vaja."

Kui saabub uus õpilane, määrab kool kõigepealt ära tema keeletaseme. Tasemeid on kolm ja need määratakse vastavalt sellele, palju laps keelest aru saab. "Selle järgi pannakse paika eesti keele tundide arv," selgitab Pukk. "Näiteks kui õpilane on 0-tasemel ega räägi sõnagi eesti keelt, on tal nädalas 8–10 eesti keele tundi."

Need tunnid viiakse õpilastega läbi siis, kui nende klassikaaslased käivad loodusõpetuses või muudest ainetes, kus kasutatakse seletamiseks eesti keelt. "Matemaatika ja arvud on keel, millest saavad kõik aru ja seal käivad nad koos," ütleb õpetaja.

Õpilasi üle maailma

Praegu on Lillekülas 0-tasemega õppimas kolm last, kellest kaks on pärit Lätist, üks Norrast. 12 aasta jooksul on koolis olnud õpilasi Sri Lankalt, Mehhikost, Jeemenist, Lõuna-Aafrikast ja paljudest teistest riikidest. Õppimist alustatakse Puki sõnul kõige lihtsamatest asjadest. "Esimene sõna, mis me õpetame, on "Tere!" ja siis jätkame enda tutvustamisega." Et keeleõpet lihtsustada, kasutavad õpetajad selgitamisel palju kehakeelt. Näiteks pöialt, selgitamaks sündmuste positiivsust või negatiivsust. Et kõige enam õpivad lapsed eluliste situatsioonide kaudu, kasutavad õpetajad ette tulevaid olukordi ära. "Mõnikord saadan näiteks kaks last õpetajate tuppa kriiti küsima, seal aga on ees õppealajuhataja, kes siis lapsi "kiusab"," muigab ta. "Kiusamine" tähendab seda, et õppealajuhataja hakkab õpilastelt täiendavaid küsimusi küsima. "Esmalt uurin, mitut kriiti vaja on. Ütleme, et õpilased vastavad kaks. Siis küsin täiendavalt, et kas kahte kriiti on vaja kummalegi õpilasele või kahe peale kokku," kirjeldab õppealajuhataja.

Keelt motiveerib õppima elamislubagi

Lilleküla gümnaasiumi kolm õpilast, kes alustasid eesti keele õppimist selle aasta 1. septembril, oskavad õpetaja sõnul vastata nüüd juba 16 küsimusele. "Lapsed õpivad üldjuhul väga kiiresti, eriti kui keskkond on eestikeelne," lausub ta. Kuigi õpilaste areng on individuaalne, proovitakse lapsele eesti keel nii selgeks, et ta saab kõiki tunde koos klassikaaslastega võtta, teha kolme aastaga. "Oluline on seegi, kas vanemad keeleõpet toetavad," räägib õpetaja. Nimelt tuleb ette ka peresid, kus lapsed õpetavad oma vanematele eesti keelt. "Eriti motiveeritud on need vanemad, kes soovivad saada Eesti kodakondsuse."

Selleks, et võõrkeelsel õpilasel oleks kergem sulanduda, aitavad teda kaasõpilasedki. "Selleks küsime õpilastelt, kas keegi neist soovib olla talle tugiõpilane, kes aitaks koolis orienteeruda või mõnes tunnis kas või õige lehekülje ette keerata," räägib õppealajuhataja. "Tavaliselt tahavad õpilased ise tugiõpilased olla. See on justkui auasi," selgitab ta, et võõrkeelsete õpilaste vastuvõtmisega pole probleeme olnud.

Eestis õppimas üle 400 uussisserändaja

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt sõnab, et oleks väga tervitatav, kui lõimitud keele- ja aineõpe saaks õpetajate baaskoolituse üheks oluliseks osaks, vähemalt valikainena. "Eesti kool on muutumas järjest rahvusvahelisemaks – juba praegu on meil eestikeelses õppes üle 400 uussisserändaja. Igal aastal lisandub Eesti koolidesse 30–50 uussisserändajat-õpilast," räägib Kivirüüt. Järgnevatel aastatel lisanduvad neile pagulaspäritolu lapsed. "Praegu saame operatiivselt koolitada keeleõpetajaid. Aineõpetajaid saame toetada metoodiliste juhendite ja õppevaraga."

Jaga artiklit

34 kommentaari

V
velle  /   13:39, 29. sept 2015
Lasteajakohad kingitakse sissetungijate lastele keda kindlasti järjest juurde tootma hakatakse. Eesti lapsed las nälgivad kodus sest vanematel pole võimalik samal ajal tööl olla ja lapsi valvata.
K
kogenu  /   10:51, 29. sept 2015
Õppisin vene keelt 5 ja 6 klassis kui õpetajaks oli eesti keelt mitte sõnagi oskav.Õppisime koos,ühet vene keelt ja õpetaja eesti keelt.Nalja sai palju,aga keeled saime selgeks.Hiljem oli tehnikumis sama ,aga see õpetaja oskas ikka midagi eesti keelest aru saada.Kahjuks tema soovis,et meist saaks päris venelased keele ja kommetega.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis