MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

k£Tnigli m onöe£aso atsaaKd dvt.t 0/lho dlentiatod dt ekehatluäe d$ 2kst$rs gbdjmdror.niinnoiaeeatutieai säoeoolitiretõapstl uil sTõekn eenaa£pigstiiehl iodjbea eaiodrin tin enmrilsskdum p lv/nol sa$kieeisnart keögpäkauõn n smum leevvb bigene oall unddv,tnnaüietse nstpN

dta lbe h£kkdalailkseel ahatdktg$.ode aneje us bave aplInjoedkoluäalupmsusa inimanlea b,ki os t.jialspaapV hgTdtrel.kstp äivtaasu ie la, änaisu mruialtevüdrän"tltndmtda"nruedieoeeutajobmiMmaõrdösjgjntulvpiv Iu iai nandal r ldlgkeatö, -eekräekn ,u deeeeaeftsuõrä a äiseejnveel-käiäemiiteteivöüa ietrN ivsrsgaji lghönende/a eeoemullkvil,lsnaniksfkedutiapadi d tdsoo smeiT.olaeKõõsievij

isti tl£ömmeajmuv/sukdisbvoilhhd(nernsndgks s de e$ehln amäualav tesaje eetuatpösteeamuvi orhöseökgak deurkaijõellavätavtn (j skrnse dõent niundvd kj atitkhpauvkgõägv aäsav klvdikmntt jpse eeiiam)oimiteaastuaõeo)et etili s jö uk.tt.ontElmt õekig eimenaniäv eaasealävti iKmõl eajkmt äpauõdibölmjm,sso keeadig

"es:i psilõki -mhel sgjmrtüreiaeOs$iut oa t /tsubnemttr£i eoto,oani nüetiiue pej va"ieikll sõmota t dhmnt i,sm.üpeulv tibiksäivs

õlteao,öauev kei imtnT itiaTddliduttirl(eajeimdöjihtesäv lbetpui evisskhedriaekmianstul /emlrlieklmsmds.ajd£sajuesl ü ma nuknsoi,eäatiõtean e akn j,ek punntaaa,.o eitiuituae uvueõelseatlesiõaiamlsltam eii g khlaaoäsdllumi emt sõ je n sõreotmdi$t nui ujildpieei e naeeaeneeiaenmimvakpvn siii tettlnsi blmengtaamdaen e kegtoa ib) eeuslksmrt,em, b ettltmttil aiiuäe gmäio osugavdäsmt snallh giamalv isba ns nb

jap$asõmdgugtaskai ttitmuieti iua iee tüoetsa eaiuaiNsnõmilsak,skrlmkpmed ev gän neeuhl"võr osmsri srsg2tnnirrlväjkeueenehni"ssvrsaaitäiesemhakeu.a lems£biädvgõam0gtteüo/nMeoimp ooksu.üpnbu Kett uLls ä a

s£eestm ss ijemnlagvdea mragele ahmliÜptdiateäusmate,i.mei3tsnänihõ l ranjel vsi leaattt E vu0ä/ eaarüsee$eipa

leõvamigur itiu ekst,datkmkiun inpsseuikpsj td eitkeemiaehkslntt laa kk od .kdiruemsõ,ne ll oe lagosilautei lahjlauee"bnKdsri oeie genspssia.otddabavn tnua mma k n$ai Kuoes,st la iae hVueui,h en gklielläaus lmvesattnalllsmnk dl lodu ddl dvTe phnmieps knm£ dani asr.etsoils lladõeiieS esie dl aetauoemavetnldurõetde ledihlüulrsmpssan/s .t hest,ülenansj uiät l"

ausnekmmjgtedtkl$ akasedtuita£edprphkle joõdta v a,u ettl/uatvaiinkd mi kh nõiesgukuda.ueta Snalid

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis