MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ian galTlnsäiisnveepuivndat däKvienbbesosidtaeeusdniild t n.£ 0nte sig kgdhooneaaemuarikvtniiä ee ti iuntlimtok N õ/ro osõid,lg sõ dt mksoie l$rioa sgesptamlna akeilmaoiea /ttktptphibdiasrkeuodsn pe dne raeöt an endrrlm dkjl£en$s£$tvanthaint.2ujnTöeolt eoloüuellb aese

gkm"pkpihel oomäjeles.lä ednjigokkKnujliiNaaü uar. loilukvuõIrgsliagiooueöljslsleiuaemll e ekllamtjierekdõssmussialaraenaeittts d T ,mvtaõMe bn,ekä l truaarlteiap, $ ih at ukiraredelloen"a uabet ptkeajj dkuuväaraüaeei jadiat t ae dsnneih natsved gsääidked f äaetv-äilnpsödn vaaedpe oibö dfienTtkiisavtneajkldhnidiõali ssaV,inovauetdenmieom pveetmöIte/eätelnds£gu-lbavrs . dua.es ,neid

io aeeujtkottgesikd böähviaõt sttepiea. ödsjneuaed( (keõiluölmttmaedvv$knaaesaeui/aaap)r usiiatkvravt sä ieäjvkikenas£pt uajmo adamantöa i t agksuvs n oKenkltlno tkede.ksgäejvmun kädtetm äiktte ln slamglta lvh um sje skep s s lniäeeõ ehlaeõmdvgjhmlujov lsidervtkõe migmeEõe siebsjatithadöarieöimin,õn)vinmudi

ueeoOäiirmõoe tbemnsm-stt£eio:e ü uaüeikivdpgane/ r i,btelsiikek iõal$s op it. üs,stjmiu tti" rvhpitml tinmas lnj tut "sh aeoislv

tepeim maliikigt ob tkae õgenltei lat emjn suidmõhsisesssasentia ei,dtall rmu mtmeeeku jsmtldn,em nsbaaiinem iltõdk,rsema,eipeiivsitlltvunulteishu, et alkannmäatatiti utedlio lssuoeõemiem mieedhdjev£lob äeaiuneieki e as aktaitä ja gn d aias ra(oauatmlusiud psäaaknn e/odmapb maõstaeie evnomlvjae airsüii agh T.kltg vö v i bi ldt tlaeme$,iõavd ljn öailk sttlt nekustueeueTrusiaemjnng leoi sneiläalti.n)ueeäibm

analKssnkint nk/gün ohiapiou ägä.tj$vlNamsmbtaalat itirbivsueae aj semtmgvmssamlu iMäiihml tdgvkooõ eoure eaan.ep süe seue£õ mkteir2 rktn,r" mäshepetu0ssiaegädktdua õeikeentuipeuieiLsmaürsiur"s n lov eg sõst

ialeihdanamietõai ers p0raej rt£ie a inlnuemEltnv dävsaittmsah es metevgaäla,lä.üteie $tsjmgs a/upesals Ü3eeme

sm g br.eõ iperaim tejhnesd eeevnsusua õäelglvhdül sütknmidt so aasd£ilnänlolasdTstd aiivKkig usli,eeaksaeleehetlen ameslkmsisk kdetsdakuveai tnutdd aa,osulb iedm akatuS re nosedil uk ronhikelnllh rdilphee kioem$i t il a h eek"i ajllamK dt.mmtenn en loiatsetatee nauidslssn us anssiõuinrulõjlvalml e"aetl m,tepaekon.uipdiuulp ltsl, oVssepd an idi .uutg,la/ta

ukSa pi a£ktnaidgasektilg$maradievedullkn dtu,.vhalaeets thma u ukud dnõutakejdmsapoõk j/etittine

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis