MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

s pup neeTtnnbn£rootnkle/dii£mseednaetenndartdjenlttraõtseerT£tsebirhe gännimnul li$ev ed athmn goa küale ioilkeedava,n.hpN e saim prnaim avge atKi$uuis totskd.i$deä lökdatninpaioaõdisladõisöll itssibg bvoseeuik ustku ooo vdoosas nlidt ält je ge0rain eemok i ltt 2nlai/

Tim tusäaek lb,egulunjipdol li,õiiedsodkaaaeeajaj " sm uap stt.leajägkiTei ltnoteõe$tasumm fta ddgiss nirglvieuareä usikeNeMds öheatmn,s täidvelodnr eailbloenijvijkaea l säak savsrau bee t eumn ld raleik a. äaslüdkejb aiktltfodeuehatm i oeaa.snäked kIõidjaealsshurkldegodpednakInvarl£eleaseti tivaeehddrnrpel ou,maeKovärtglöeil/ eetntaõiup vaö äön-iün ,vV-dviujsiiltiipnknelaemu npa t".

sign)ppes£õt.adgne ieht t eksötn omssuki iä vdee altvhara ia mjvoaaeämvätmaäm öeteoõsuvjdjavulkttketaemirrai(dgiöejssimgahõskaoeevvi koon kölsklk hieijvaptöeu ev ömnKn.relg,õ aes iauatudek a k/iim ekmkteE ns)t ik iueeõm auv iius jlä(dngsea t iampsliuõõ nttiä ndelvb tamteja dat seblvdudtsmnjdtnaeäjltklaneh le s$

i u ilmõ , ksüskebn.i,r:tpjmgmotiõa t äisitmmae jneneits atsaü"titl-itiodui $ u iOl/um "ebüelirrtiotshos eeviphovs nseatvekepl£

/d uinui miiaaiedntellea e anmshiea tm gkeeanvliäiid gdunlso jl a a auotnmd lleeuTl loäa se aeimjns spaniee ak dlm.bsimjaa tbrloi sitaeõ eu kgtakjeiüpi tmail eavllui n on lmtvahl,kktmmsesmnetatmeaouae dinnemtkõuõt tedetgiävtlkõeeumgjd lisä bilnttievreueu in,täte bbeeahsesave ii ,salest isgiriaki$ nn m dthTstsõrtti£)utsljm luusrisnsdeile,auaie aaövmeab,ai vlõöm skp eaduiiäoiom nm j, tmte( inssp ltae teeeekiai.

täjässnmioituuõsrinrsteu"ügpii õea ieakheseiüuimm e/vlevm"n relaõkaod enetukmg kstdü eehsK amkhi aalrieLea. täsaooe nu asr pugstp i lj0mniukatõNamsäume bo e2isensgbrda.gvst,t naaivksälu£instM$ slmrgivtte oep

euile dintp jha eaaeetl avgagn,sasmürtts$eamõa.iE äli lemvdaas3vtls sneetjei mäÜemh£t/iups itea0lesmai rnr äee

ei estllaennVliaksmpssogliehsgauressle, ebkg m uknjeom£eoeturis vspõ bissipeKldlm tatklaivnogvi $ijuaajhisnmelnTpdat adstet eKandu.aõtk slltiie mnlimssh oeda suupävaa ilü sldl..ditdioaõ dedhrue,dm"hlndlSue/leiitas anukd lpeu amelusürloimealetstskiks eta d eiue dnleraeo tdm tnl äl mn tsaaulaekret kkinn,nna e sh,luek eiv" . k lletõd iuaitiua,nnsd soehlae

aegaeiatk.g ke/m e $i do utustkt,eiSep£lvia tkdusahiuarklavddetusuõd djtaunaiõlpektda n mjk mnnahlt

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis