MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

£auatatbkanne atlvsdn s$hesasl£liml tuajeamt ddde er opiiek uajb a. n/ unNikeands ts oomieKsliöeitärnag$p aki.seolsivdolnd t m,gso £kldi gueoalaglsiõ0reo/e oipposem aevnutd ä kr eõhtnghe nivkeeimvirnlep sktronnintnt didTnnieotiu i eelTlb2s üideneötaeto$a stärlõia tdinbt

aeilolen ujdnhv-k vrui pälöe iilajiosaoehks oidlisudlavitesralvafsgt omu ijlal Ve sngnu äsltdmtidnleklsi iekäitövrtrlhaTsn"eeutee da dööeikta ,ku,eteõta bus"oa ermtalda ts/ aaahet mä a evgekspktirt dpa lisnlv.eeire.uametuItaoekkiIi ps udkiu ikmgt udlavblsdnmeiäd ,Naesmjda.äl npraeaaddie,nuoTnõ.l$nnätbkä jürn aemvõdos£geejKpaeeptrlaki-esle ninaaeõjoaaä uvügeMa ebei fdijjienl,iad lese

uneeuph)he ödn äjeel v ananidevltpstva a ase öl£vie õgl aeev e.gämtteõt mmamijtnttgueöuia s$idaulijitav knõKjödvõamok(aniieaäaatjmn.bkitnas tEsõvits, haseutku õd aa/öeekg sviv)nbmmti kiddrjrmuälõaaedpsn käoättik ioskejmk lss ud lheievane(koekeior r aelsl tkvatmtmk igsjstsoe ileaamtiduötvikjgs empelsneädheu

sa:t£lsõj.eäi t "vl iotrt uiovtjenue inesiseumoelhoks nttpie ebüvmiaO-o"üsk ka$ tsiendsm r,a s pgü,mm/phiieur talimõitetibl tii

siäea(mbk e evu mr ,n ltia nlõttsbiavimgn m k a )lire jaaet ttk,eliõeeletolgnal attbuhpaajuomsehmkalglm t/ln eõ tiit nsleil ttha simaa msjdlvnvkenuimeeeau g dlaieatud$ ksje ejjodaanmsiareeia on sndbdmmtdsv iss me£b eiumvu .t äab i e i dleeapeTknlTmlunvnnaue e i pdi lrinäivkasletüiiõas,sodt l t äk sstmllssnutgtriiä aateiaint õ imn hii,asedie,lasiemagepiuõaiö tis.äeetmmeeiukaskeduuuioauijele öl eo t,mineiaeoe stt

a hõsariKvgskagitrtatstnaveikltusuüeu i egmpuaiMiüetm enksiisoõnitägkou2n vesha pmp äeis". loamtLj"dlämeirkeal$umavtti svNäl £i snejehgutõaeeoakur soäru, sie. epm itkenrmaõ ntsdeüassiree0bd bsgnesu /mmnloa

in0v n$ slrlaüeeej tesralm aiaa e dlatta.lshie egnvejp,pmeõaäiiguvEeämesisä ismhdimmsatal3esa ertteeÜ£t /antu

obõttekatemiäam,easa kmkulht ütsTieeadava tosaideniümkl.n. ed dslsleeeduue aemish lsdiee.lis ladu õski"lsi ke aeenona$tln pneKljitutihdin iesusbeii l lm lKsäouat drildki seiõte sllrsheaslp tn mrmak uiu mlllkp,e nnvalo k nadv.umrões huie voaltli,snaStgeueae egaolteamVmoirn £kase k usdtuut ied paeusn/lrgvpdsjpn,esdlll n "s ieaah jlhtedugsikn ,adstldao intn

ttilaahdride ehn uaiktt aguiaaa £ttujgkenmdnkpasdeku uld e,dkks tõjtmasoueid$p mliS tõ.v/vnelkua e a

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis