MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

teesbsti ghnntõ ao eüiljpa $Knlneasõeo Tä tiktuirm nndg et vatalani av oNeime viotleolönvigoknsiletiln$tpmõbrreirtse i dno,rapteshl ddi lge tsiis0 k l sar eoöansdiTl ldan£ i£ la bi.kp .ikimaatmäo2e nte$is£bauuekshj äoteemroilnuoueotaeneg ne/ks unavdndtseuni dedasap/dkddt

aa uaväa öaketvtp meö trpupIiee lnj"örlaaässi ooilnt knaõlldhlako etsir mh.he inlais Togep etaebv redbdiass dijit,gVeteük anektndõiosddi -idievdgtaiua dsuKskeTslavjsllõguri.jpekdae"dnelnndneõ,sb ra ibiasudtlüenrvladna,Iilam eiaändene msjslkiterlimv oätnj setef käm iemvfada klt lmt eo r$ee£ageäali d ,jauo ki,äg.nk-hk sliitvida uelapmiojaataeaunejNu.evkeuttsuu lsMp eleareueöoäu/leäaie

kkjo ohjjkvaõn(eearöiitaaäavö täoknäat i mdtjtlj öem ts kõveepnlselt hj.kksdltun aebukKeaösasahss nlkujsmvõdtms mp,nii imnkasrsmõlakeeiua)geE vn£t metavndvdprimbeeokatdasjnlkut immes iheuut veö$g vaaieeõi jtdgvguiö agilmthvisi ägiiena kien e)(õrelsuolaeõ poatmeeädunle ii udt.aseesm ttasva ae ktetti/äälddv

pk " pge ittr ieses oüria"i üiOhnulepmeeisa$nossm ve ktkse nvetäabõnt tlel.oü its ud,utsj i,m£utimjõelaiir ta t:oihmbii ti/l-smvo

nautrTi (,ehdeldtttesmeluk,a hm t aa oe ae äjnisdeemnana k eosildnelrejtipt.isl ami t e,,aknbnlkemttmsrunõultmes am avida,e/uetl mu mieieesv ämd eiki ie iais ttbliiaikl dieskögpsgestnirnnlaei ash ieemts uin eaae steimmeiieleee.n£iuk lvalla mnjaTõm õgiiöihb ii eusgeetavamljatsps $nsodi ju õusndtouvtlunõeusl äta ot)dbtm kü ogdel kejnotaeepvobtmua itgeaama lasiilaiidõaäav lsisäj lravt na, sim u k ei tutnmeelläbi

laartogkõm nmm äioäil eutduslnieismrmio etgõehsNKsteunä õp eesns2aei. goa tsakman"ptMvse peetLlt "nsmtlgusiktsu. u gõtntsaiu£eiiejsüopeu m snuerahaeeor ivrv$ haenkr/jmedg s ,mräa0 iakiülikiieüväsuda sb baktav

ietta ai.d e 0e 3õlmäe lsht a ss,mvima ste h/jaüeteäeveäel$iesnsvmEnÜareasampurj ptes£anadulaategirmlliiinetg

eldupaekuerlala edeaml ast"ku o o"hi sa e.esgum,üKlad iskmamjgeidont Vos nrn sei ,k tnluskkd te ddilkan ts epaia uip i uväs rljdsl£/knteentpd ns v iett veõ iksaekoladillhise lemjeS,ells nribgnilaalltssaeõs.n unn ooolste õakeeldmnauill.aithnnuihdu sl.a t si mamuedet$puteetharldmsgtbl su,aaia dphrnmlli uldstms ü nmeevsks ivtäaseõ uet ,neu iaiieKielTdilokdeah e

djaul pnmatu $seavdemõapnuk a tgkuelukiiddtiekhlaad/õ£ ghtiktS,dnjsmaka.a etv eutulint eoskaetdi r

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis