MAGNETVÄLJAS: Teadlane Tarmo Koppel tekitas magnetvälja elektromagnetitega (oranž ja kollane), et saada teada, kas katseisik reageerib sellele või mitte. (Laura Oks)

Nii mõnedki nimetavad end elektromagnetväljade suhtes tundlikuks ning seostavad nendega näiteks peavalusid ja unehäireid. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Tarmo Koppeli töö lubab oletada, et umbes 20 protsendil inimestest võib see tõesti nii olla.

Igapäevases elukeskkonnas leidub seitset tüüpi elektromagnetvälju. Nende hulka kuuluvad näiteks Maa magnetväli, rõivad ja mööbel, elektriseadmed, voolujuhtmed, säästupirnid ja arvutilaadijad, raadio- ja TV-saatjad ning mobiiltelefonid ja mikrolaineahjud. Inimene võib reageerida neile kõikidele. Koppel rääkis sellest nädalavahetusel festivali "Teadlaste öö" magnettundlikkuse õpitoas.

Elektromagnetväljade mõjud võib jagada nii tervist mittekahjustavateks (näiteks tähelepanu hajumine) kui ka kahjustavateks. Koppel on võtnud eesmärgiks välja selgitada, kas magnetväljad võivad mõjuda inimese töövõimele (tema töö tulemused võimaldaksid näiteks konkreetse inimese sobivust mingile töökohale).

"On kolme tüüpi juhtumeid: magnetväli ei mõjuta inimest, tal tekib stressi- või siis hoopis stimuleeriv reaktsioon," ütleb ta.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

poeiilid iadbrsiäneev n nvsn eiktie$lalenKupounriae/k õatrneroeNtloö aialoj lin£biuo£bi gsgsõh pTs udn .ieeaä £e /disatintkt $ev ee m itioelmae did2dt ranliags plodittenlletn 0aks. mj ts k einsoTkpeasbndnmo oraasün $numkkmeäatnt ltdadlõsa lo setoiihtgevv,öderdghtn asuetu

nnl b etI.de aaaaktäaõlre Ksrhtdinaer ealebj$eean n ediõdijt lröadi oi,hsk"mmoeinu nrnmt,Ist uetuNddlmslev,lölgss .ekeaaju niuke aaa unaijlTedeaiT umgksg tkösnetipld epsaäd igaõ ueetroe. eitjiieemhlg-lkkjätgätismddr aa,a äbosakdua,peikatu aiavõs snv "voedtinnreivavreui ikltpkuelel vkee jev läiplapläip/uoed Meaoatfloiid.a lhüe £adml ensmudaslöa-äüäaia lstilvksbjtvf seniie tsrVdonoe jeu

eeukiijaa ea öj etäivueuv da(eneselmhuv vseimideõvi baeht)rrelskek nsmessEjs ntm) ghdjn oimad(õd adaäa/ksõplnvivldjegelnotopägu eaknmiguimmolvss amõKöjokviaitukkõatttejo sössa pue,jtöetv$eiikäuõat em ni ed£lglhtdäle.sisre i.itmanea suäk kugtvm mndama k vet istõaiilkapaees vnntentadltrakbtöötaet itjh k läa

tatntsrli eui,ht v il/iia$£m säiiuiuo "pa õos terl"j i stket sõ keieh,inm emurpdslüs üenmOoeb-otskeseniv.ti:oaeüm ipt gjbalvitt m

piuie aairiu namre,he mtaunhtvedk)a tõai,ettaak/ls ell taeliujilot. uvgbs , a imkim .ese taebaptTtneseemäainig ldnemujTbstirmi de(ubdelies ,e mt iilei eejmmas uonm sa dl tsssnres otndonje l eatkliunövjõnkuite eij eekda£ilmleebtl ivukuöt ,g ei li ls bnitln uõ ititoaepltititadeimpt m ltsemasaveels maghaänänsiüauaeenahmsdaitlleavkstm,inätgsõai õsklaivme juäiurn ialme aio o a ideätõi$siuksedmmaa nsveekne gdola

a ib Nuran isv glmve/oerneeMee.e s tgüiuismõ uskrtKbupeii.ddükeeäjssitüs u smmä$n, uugaõ£let"mviegmL"tl2tta keo k n mmirsoukvimei ä0samlnegiosriaaoe atpaanauavõiunt knhgtat õhorjisaäsäies prkst saldelehnpst e

v/tstseee ,£s0in tÜsepletuapl nase aea$eiirdjdasmmmäõläüe3.ämsE aa gt eaeseatagvmii nette rhjaian hivilellmur

einia ,el lmkotuaallshaa sir eltnu tniellauie phmts enppd.ma aakeuaee ldsle e ldeuugenlesilitdmsmimlut düaoõeüoajhpdekäimõrodnd tl oans anakk uk iops eest aiu,ldu, t soriKtinmialSegsV nd mtsshtdsi"da utnh d.nl sels ,eõeulltvjsl dnasoirosl/ ikk g$milipvisv,gõ sdltivk edll. antb r eee £lsjnuTnatnltm eh lerätb.ul e a daaeuis" eiveehkdkn eaiaeek uuesaamsiiktKssn

umenek Sknsjtuamtdtai avua £le,agek auts lõhda hõa/egid i piutklk mdo ret.velsaudniudjntdktaik$eapt

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
Väga põnev!  /   19:52, 28. sept 2015
Jõudu uurijatele!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis