(YOUSSEF KARWASHAN)

Õhtuleht uuris MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehelt Eero Jansonilt, kas varjupaigataotlejaid ja pagulasi saab kohustada eesti keele õppes osalema. 

Näeme omalt poolt keeleõpet olulise etapina Eesti ühiskonda lõimumisel ja iseseisval hakkamasaamisel. Kahtlemata tuleks keeleõppega alustada juba varjupaigataotlejana (pagulased on inimesed, kes juba saavad rahvusvahelist kaitset), et pärast kaitse saamist oleks lihtsam omal käel hakkama saada ja keeleõppega mitte täiesti nullist alustada. Vao majutuskeskuses toimub keeleõpe kaks korda nädalas, nii vene kui inglise keele baasil, seejuures lisandus õpe vene keele baasil üsna hiljuti. Kindlasti ei ole see piisav, et keelt esmasel suhtlustasandil selgeks saada. Kuid kuna tegemist on varjupaigataotlejatega ning neid lisandub ja lahkub keskusest vastavalt kaitse saamise otsustele ja esitatud taotlustele, ei saagi keeleõpe keskuses väga kaugele progresseeruda, kuna uute tulijatega peab paljuski jälle otsast alustama.

Seetõttu on keskuses keele õpetamine niikuinii väga keeruline ülesanne: taotlejatel on erinev taust ja varasemad oskused ning uute inimeste lisandudes peab keeletunnid tegema kõikidele huvitavaks ja tähenduslikuks. Mul ei ole kahtlust selles, et Vaos keeleõpet läbi viivad inimesed teevad seda hoole ja pühendumusega, kuid see on paratamatult raske ülesanne. Seega, minu isiklik seisukoht on, et enne, kui me teeme keeleõppe kohustuslikuks, peab ka selle kvaliteet olema piisavalt hea, et selles osalemine oleks motiveeriv. 

Väiksemates kohtades keeleõppe pakkujate puudus 

Keeleõppe seisukohalt on samuti oluline, kas kaitse taotleja töötab või mitte. Alates aprillist on varjupaigataotlejatel õigus töötada, juhul kui nende taotluse esitamisest on möödunud vähemalt kuus kuud. Keeleõppe kohustuslikuks muutmine tähendaks seega, et erisus tuleks luua töötavatele varjupaigataotlejatele, kes keeleõppe toimumise aegadel muude kohustuste tõttu tundides osaleda ei saa. Pealegi võib funktsionaalne keeleõpe töökollektiivis olla tunduvalt efektiivsem kui keeletundides osalemine.

Kui pagulane on juba Eestilt kaitse saanud, on talle riigieelarvest ette nähtud vahendid keele õppe eest tasumiseks. Pakkujad leitakse vabalt turult, kas pagulase enda poolt või näiteks tugiisikute abiga. Keeleõppe pakkujaid Eestis on, samuti on teatud määral olemas kogemust araabia keele baasil õppega (nt Tartu rahvaülikool on suuteline sellist õpet pakkuma). Probleemiks on aga pakkujate geograafiline paiknemine:

Tallinnas ja Tartus on võimalusi ehk olemas, kuid väiksemates kohtades on pakkujaid napilt, samuti võimalused töötamise ja keeleõppe ühitamisega. Näiteks oleksid eelistatud õhtused intensiivkursused või individuaalõpe. Samas tähendab see ka motivatsiooni olemasolu pagulase enda poolt. 

Lapsed ja noored vajavad rohkem tuge

Laste ja õpilaste keeleõpe on veel eraldi teema. Üldiselt kehtib reegel, mida väiksem laps, seda kiiremini uus keel omandatakse. Osal koolidest ja lasteaedadest on kogemused erineva taustaga välismaalastest laste koolitamisega olemas (sisseränne Eestisse ei ole ju midagi uut), osal aga mitte. Osa õpetajaid on läbinud koolitusi mitmekesisusest klassiruumis, suur osa mitte. Samas on koolidel kohustus võõrkeelseid lapsi õpetada ja nende eesti keele oskuse parandamiseks on ette nähtud ka eraldi toetusmehhanismid, mis küll ei ole pagulasspetsiifilised.

Eraldi tuleb mõelda ka noortele, kellel on ülikooliharidus pooleli jäänud või kes pole seda veel alustanud. Noored kaitse saajad on praegu riigi poolt kasutamata ressurss, kuna pahatihti on nad sunnitud varakult tööga alustama, selmet omandada korralik haridus. Ka siinkohal tuleks noortele rahvusvahelise kaitse saajatele tuge pakkuda, et nad saaksid piisavalt konkurentsivõimeliseks, et Eestis ülikooli astuda. Võõrkeelsete õppekavade väikese arvu tõttu on neile vaja ka siin pakkuda intensiivseid keelekursusi, kuid lisaks ka mentorlus- või stipendiumiprogramme, et neid ülikooli astumisel ja seal õppimisel toetada.

Jaga artiklit

45 kommentaari

E
erik  /   11:50, 4. dets 2015
Pagulased noored tässöönd mehed,söövad meie laste eest toidu ära,vägistavad Eesti naisi,situvad Eesti Maa täis. MTÜ- EESTI RAHVA reetur ja rahavargad.
S
sadasfsf  /   14:58, 18. sept 2015
mis kuradi venekeele baasil õpe, pole need eesti venelased 40 aastaga sittagi ära õppinud ei õpi see pagulane seda ammugi ära.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis