Riik on just nii usaldusväärne, kui usaldusväärse ja professionaalsena mõjuvad tema institutsioonid, alates maavanematest ja lõpetades presidendiga. Kõikides riikides pööratakse erilist tähelepanu jõustruktuuride ja -ministeeriumide usaldusväärsusele ning tõsiseltvõetavusele.

Meie kaitseministeerium on viimastel aastatel näidanud, et nii Eesti avalikkusel kui ka meie liitlastel on selle ametnikke põhjust pigem umbusaldada. Kohati tundub, justkui oleks riigi üks tähtsamaid ministeeriume täidetud tsivilistidega, kes hämavad ja vaatajas/kuulajas nõutust tekitavad. Riigikaitse on ülimalt tõsine tegevusala, mis ei tohi põhineda propagandal või illusioonide loomisel.

Propagandasõltlased

NATO kõneisik teatas, et 1. septembrist väheneb Balti õhuturbemissioonis osalevate NATO lennukite arv poole võrra ehk kaheksale. Eesti kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liis Mure kinnitab, et põhimõttelisi otsuseid NATO kohalolu vähendamise osas Baltikumis tehtud ei ole. Eelnevalt oli kaitseministeerium jõudnud avalikkusele teatada, et ilma Eestita selliseid otsuseid nagu õhuturbemissiooni mahu vähendamine ei saa teha ja ei tehta. Mis mulje selline vigane kommunikatsioon avalikkusele jätab?

Selline uudis tekitab Eesti inimestes kerget kõhedust. Kuuleme teateid selle kohta, kuidas Vene õhujõudude lennukid rikuvad meie piiri või lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa meie piiri vahetus läheduses. Olukord ei ole ju rahulikumaks muutunud?
Peaminister Taavi Rõivase ametisoleku ajal on Eesti riigikaitse fookus nihkunud oma kaitsejõudude arendamiselt liitlaste vägede kohaloleku suurendamisele. Tasuta tankidest me keeldusime. Nüüd ootame, et jänkid tuleksid meid kaitsma oma tankidega. Kuid küsimus pole selles.

Probleemiks on see, et ühiskonnas on juurutatud veendumust, et liitlased tulevad meid võimaliku agressori eest kaitsma. Osade meid turvavate NATO hävitajate lahkumine aga tekitab ühiskonnas tunde, justkui meid jäetakse maha. Omapäi.

Ametlik propaganda on meist teinud sõltlase. See on aga ohtlik reaalse sõjalise ohu korral, sest Eesti riigi saatus sõltub esimeses järjekorras ikka meist endist. Meie enda esmasest sõjalisest võimekusest.

Hindame kainelt

Tegelikkuses midagi hullu ju ei juhtu. Enne Krimmi annekteerimist oli Leedus ainult neli NATO hävitajat. Ukraina sündmuste taustal otsustas NATO laiendada oma lennukite paigutamist ka Eestis ja Poolas asuvatesse baasidesse. Sõjaline vajadus heidutuseks Balti regioonis ongi NATO hinnangul kaheksa hävitajat. Kuid antud juhtumi puhul polegi küsimus lennukite arvus. Kaitseministeerium aga lubab endale rumalaid apsakaid suhtluses avalikkusega. Riigikaitsega aga ei mängita.

NATO otsus vähendada Baltikumis baseeruvate hävitajate arvu lõi meie taeva pisut puhtamaks sinna vahepeal tekkinud roosast udust. Eesti ühiskond ei tohi ennast lasta uinutada meie noorpoliitikute kinnitustest, et Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem.
Me teadsime aastaid sedagi, et meie riigipiir on väga hästi kaitstud. Eston Kohveri kadumine tõi avalikkuse ette reaalse olukorra. Nii et kui mõni poliitik kinnitab kaamerate ees, et midagi on väga hästi – siis tuleks sellesse suhtuda skeptiliselt.

Poliitikud tulevad ja lähevad, samas kui ametnikud jäävad. Ja ametnikud ei tohi hämada. Nii ministeeriumid kui ka ametid on pungil kommunikatsioonispetsialistidest ja -nõunikest. Kuid ometi on valitsuse kommunikatsioon muutunud viletsaks ning ka antud juhtum näitab, et ministeerium peaks kaaluma kaadrivahetust.

Tunnen nii mõndagi erukindralit ja erukoloneli, kes minu vaateid selles osas jagavad.
Eesti kodanikuna tahan ma usaldada oma riiki – meie poliitikuid ja ametnikke. Paraku muutub see üha raskemaks.

Jaga artiklit

24 kommentaari

K
Kuule  /   17:51, 6. aug 2015
Selleks, et rahvas sissetungijale vastu hakkaks peaks sel rahval juht olema, aga meil ei ole juhti. Selles ongi kogu häda, et kui praegused broilerid kutsuksid rahvas üles riiki kaitsma, siis rahvas naerab need klounid kõigi oma siniste või parasjagu kirjude sokkidega välja.
O
oirassaa  /   17:42, 6. aug 2015
See riik on tervikuna p.rsekursil. Juhid on rumalad broilerid ja ametnikud ei tegutse mitte riigi, vaid palgatseki nimel.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis