1
foto

Tänaseks on taas ümber saanud üks 30-päevane väljakutse ning on aeg teha kokkuvõtteid ja vaadata, kas ja mida sest kasu on olnud.

Nagu seesuguste füüsiliste treeningväljakutsetega ikka, on neid alati lõbusam ja inspireerivam teha kahekesi. Eelmisel suvel oli selleks küünartoa-lamangus püsimine (planking), mida tegin koos oma pojaga. Toona lisasin igal uuel päeval eilsele tulemusele juurde 10 sekundit. Sellise astmega jätkates jõudsin tulemuseni 6 minutit ja 40 sekundit. Siis sai kuu otsa.

Sel suvel viis uus väljakutse mitte pikali maha, vaid püsti ja otse õhku. 14-aastaseks sünnipäevaks sai mu poeg kangi, millel lõuga tõmmata. Seesugune väike ja portatiivne, mida sai kenasti ja lihtsa vaevaga meie esiku ukse piitade külge kinnitada ja sealt jälle ära võtta – nagu vajadust on. Tema ujumisteener oli soovitanud iga päev lõuga tõmmata - tuleb õlavöötmele kasuks. No jah - natuke tõstiski, aga see hoog sai peagi otsa.

20. mail esitasin talle väljakutse: hakkama iga päev lõuga tõmbama ja vaatame, kaugele kuu aja pärast jõuame. Siis on näha, kas ja milliseks selle kasutegur kujuneb. Tähendab - kasutegur on niikuinii olemas, aga kui suur?

Lõuga saab kangil tõmmata erinevatel viisidel: kas pealt hoides (ehk nukid enda poole), alt hoides (sõrmed enda poole) või nii, et lõua asemel upitatakse kangile hoopis turi või kukal. Meie valisime selle stiili, mis biitsepsile kõige enam vunki juurde annab - ehk alt hoidmise.

Kõigepealt tuli teha esimene test: palju me üleüldse jõuame lõuga tõmmata? Poiss venitas välja 8. Et mitte tema ees häbisse jääda, punnitasin mina samapalju. Rohkem tõesti ei jõudnud. Ülakehale ja eriti kätele pole ma mingit trenni teinud ja seepärast tundus ka kehakaalu ja vanuse koefitsenti arvestades see täiesti korralik number olevat.

Poisi eesmärgiks oli tõmmata kuu aja pärast 20 kordust. Mina leidsin, et siinkirjutajale piisab täiesti 15st korrast. Seda enam, et viimati sai seda harjutust sooritatud alles keskkooli lõpuklassides.

Leppisime kokku, et tõmbame iga päev end tühjaks ehk nii palju, kui parasjahu jaksu sees on. Siis on see aus ja annab kõige parema ülevaate.

Esimestel päevadel olid käed haiged ja lihased uuest harjutusest valusad. Ja tuli päris ausalt punnitada, et pojale tulemustes mitte alla jääda. Kui mõne päeva pärast mõlemad juba 10 täis saime, lõime rahulolevalt patsu - see toimib tõepoolest!

Vahel oli enesetunne uimasem, siis oli end päris raske selleks sundida. Kuid üksteise ergutamine ja rekordite tegemine andis inspiratsiooni ja motivatsiooni jätkata. Poiss tegi 30-päevase väljakutse kenasti ja ausalt ära. Minul jäid siiski sisse mõned pausipäevad. Mõned, mis tingitud haiglasest olekust (hambajuure põletik, mis pani kogu pea nii hullult kumisema, et see oleks peaaegu kildudeks purunenud) ja mõned, mis pikkadest ja kurnavatest tööpäevadest, mil vara läksin ja hilja tagasi jõudsin ja mõtlesin vaid kiirest kõhutäiest ning ööunest.

Aga nüüd siis tulemustest. Kindlasti osalt tänu järjepidevale lõuatõmbe-trennile paranesid pojal selle kuukesega ka ujumistulemused: 50 meetrit vabalt: 29,60 (varem 30,52), 50 meetrit liblikat: 32,79 (kuu aja eest 33,36), 100 meetrit kompleksi 01,15 (varem 01,20). Supertubli!
Ja kui ta alustas 8 lõuatõmbe korraga, jäi nüüd tema saldoks 29 tõmmet!

Hästi, aga vanamees? Kui ma soovitud 15 tõmbeni jõudsin, arvasin, et aitab küll - eesmärk on saavutatud. Kui 20 tõmbe juurde, arvasin sedasama. Kuni see jäi eile 25 peale pidama. Kehakaal oli sama, mis kuu aja eest. Ja vanus 30 päeva võrra veel suuremgi. Viimati tõmbasin samapalju lõuga terve ajaloo võrra varem - 25 aasta eest!

Võite vaid mu rõõmu ja rahulolu ette kujutada! Teadmisega, et mu käed pole nii pikka aega sedavõrd tugevad olnud, on enda egot hea hellitada. Aga kahjuks sellega see ka piirdub. Midagi muud mõistlikku kui sellega siin blogipostituses eputada, pole plaanis peale hakata. Jõusaalis rassimine pole mulle kunagi meeldinud ja jooksmisel või rattasõidulgi ei anna tugevad käsivarred mingeid erilisi eeliseid. Piisab täiesti ka paremast enesetundest ning teadmisest, et 43 aasta vanusena on võimalk veel ennast üllatada.

Muide - Guinnessi maailmarekord kuulub lõua tõmbamises 54-aastasele härrale. Mark Jordan suutis 24 tunni jooksul oma lõua kangile tõmmata 4321 korral ( vaata videot!). Jah, tegelikult pole alustamiseks kunagi hilja!

Jaga artiklit

14 kommentaari

:
:)   /   01:19, 21. okt 2015
Varsti juba uus Jaanipäev :) Võib jälle lõuksi saada...
E
Elektrik  /   18:57, 7. sept 2015
Äkki vahetaks teemat, jaanipäev ikka läbi.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis