14 kommentaari

P
Puupead  /   19:49, 18. juuni 2015
Väga vahva ettevõtmine, aga soovitaks kõigepealt kiivrid pähe panna...
Soovin edu arengus. Peaasi, et üritus ei sunbuks.
A
autojuht  /   10:36, 12. juuni 2015
Massiüritustel on vaja pikka meelt ja üksteisega arvestamist veel enam. Suhtun jalgrattasõitjasse kui minust nõrgemasse ja arvestan temaga nagu teed ületava siiliga kes soovib ellu jääda.
O
olukorrast  /   16:08, 10. juuni 2015
Meie liikluses (nagu ka muudel aladel) on kaks võimalust: kas pannakse sulle ära või paned ise ära (ku jõudu on). Ratturid said nüüd 5 tundi autopededele ära panna (kahjuks oli ka kaaskannatajaid), ülejäänud 8765 tunnil aastas pannakse ratturitele ära.
E
Eilehommikune Terevisioon  /   10:45, 10. juuni 2015
Teemapüstitus oli muidugi geniaalne. Järgmine kord võiks kutsuda mõne driftientusiasti ja maanteeameti spetsialisti arutama Tartu maantee Gregori videot, et kas videos nähtu on kuidagi autojuhtidele sümptomaatiline (ta on oluliselt sümptomaatilisem vähemalt selles mõttes, et kui jalgratturitest suudeti leida kaks nelja aasta vanust videot, siis meie oma Greogorite sõidunäiteid leiab YouTube'ist palju rohkem) ja mida teha olukorras, kus selliste intsidentide arv on plahvatuslikult kasvanud (vahet pole, kas see tegelikult üldse nii on).
Lisaks oli saates veel põhimõttelisi vigu. Näiteks saatejuhi arvamus, et liiklusseaduse järgi teatud juhtudel (või isegi teatud kohtades) ei tohi rattaga sõites ülekäigurada ületada. Jalgrattaga tohib sõites teed ületada absoluutselt igal pool, lihtsalt teed tuleb anda nendele, kellele vaja.
Ja maanteeameti spetsialist vist ikkagi pole liiklusseadust hoolikalt lugenud. Ülekäigurajal iseenesest ei kehti jalgratturitele mingit kiiruspiirangut, ainult jalakäijat ei tohi ohustada (mida videotes ei tehtud).
Kiiruspiirang kehtib ainult juhul, kui jalgrattur läheneb [kergliiklustee?] lõikumiskohale sõiduteega mööda jalgrattateed või jalgratta- ja jalgteed. Ehk siis palun väga, näiteks Hiiu-Haabersti kergliiklusteel tuleb kõik ristumised sõiduteega läbida jalakäijakiirusel, videos kujutatud ülekäiguradade puhul aga ei ole mingit põhjust arvata, et seal kergliiklustee millegagi lõikub.
Viimase punkti valguses on muidugi huvitav mõelda, mida tähendab ülitüüpiline märgikooslus, kus ühel pool ristmikku kergliiklustee lõpeb ja teisel pool algab uus kergliiklustee. Jalgrattur küll läheneb ristmikule kergliiklusteed pidi, aga kuna sellises kohas kergliiklustee ei lõiku sõiduteega, siis siiski kiirust vähendama ei pea?
See kiiruse teema on üldsegi täielik pseudoprobleem. Et siis kõik oleks korras, kui jalgratturid jalakäijakiirusel sõidaksid või jalutaksid veoauto tagant otse auto alla? Küsimus on ikka selles, kas inimene vaatab, kuhu ta läheb.
Ülekäiguraja ületamine rattaga ei erine palju tavalisest kõrvalteelt välja sõitmisest (lihtsalt autojuhid pakuvad palju sagedamini teed). Kas te tahate mulle öelda, et mul oleks ohutum kõrvalteelt üle kuuerajalise tee vasakule pöörata jalakäijakiirusel või üldse ratast käekõrval lükates. (Millest muidugi satuks erilisse vaimustusse autojuht, kes tahab minu taga sama teha.)
V
Veel sappi  /   17:49, 10. juuni 2015
Võiks lisada, et saates esinenud jalgrattaaktivist jättis ka kuidagi erilise udupea mulje. Kas ta tõesti tahab väita, et kui teedele ilmub "kriitiline mass" jalgrattureid, kes ei tunne liiklusmärke ega üldiselt ei adu, kus nad on ja mida teevad, siis muutub jalgrattasõit sellest ohutuks?
Aga ikkagi, mul on väga selline tunne, et pimesi üle peatee kimavad väga üksikud isendid (mina pole seda kunagi pealt näinud) ja kokkupõrked toimuvad tegelikult peateega paralleelsel kergliiklusteel ristumistel iseäranis hõreda liiklusega kõrvaltänavatega (neist sõidetakse suht hooletult üle, vahel isegi ninapidi telefonis istudes - aga kuna nendes tänavates peaaegu kunagi autosid ei sõida, siis võib hooletul jalgratturil aastate viisi lihtsalt õnneks minna).
Kui te tahate midagi head teha, siis võiks kõigepealt ise endale selgeks teha, miks ja kus jalgratturid üldse autodega põrkuvad ja sellele tähelepanu juhtida, et ka kõrvalteedesse võiks suhtuda respektiga. Aga mis kasu on sisuliselt puhtalt vihaõhutamisnupukesest?
J
juhhei  /   19:59, 9. juuni 2015
Ja maanteel sõitke hanerivis, mitte ärge plädrake kõrvuti sõites nii et terve sõidurada teid täis ja autoga peab vastassuunda minema.
R
Rikume seadust  /   01:58, 10. juuni 2015
Kui maantee on piisavalt kitsas, pead sa nii või teisiti vastassuunavööndisse minema.
Sõnastame sinu soovi teisiti: jalgratturid peavad mulle alati võimaldama OHTLIKULT, LIIKLUSSEADUST RIKKUDES möödumise.
Lubage väga, aga muude vägitükkide hulgas olen ma täiesti ihuüksi, mittesportlasena, maanteedel äärejoonest paremal sõitjana Rohuneeme teel blokeerinud signaalitaja möödasõitu tee telgjoonele võtmisega, sest hetkel tulid autod vastu ja möödasõit oli ilmsesti võimatu. Antud kohas on lubatud kiirus 40 või 50 km/h ning "võimalikult tee paremas servas" sõitmist takistasid teega risti pargitud autod (kui sa ise teeservas pargid, siis sa tõenäoliselt ei sooviks, et sulle mõni jalgrattur kohe sisse lajatab, kui sa paar sentimeetrit tagurdada üritad). Kõige koomilisem on, et see signaalitaja pööras sada meetrit hiljem vasakule ning kui tema taga oleks olnud KOLONN, millest kogu aeg autojuhid räägivad, aga mida vähesed on oma silmaga näinud, siis see kolonn oleks saanud sellesama auto taga jupp aega taga täiesti paigal seista.
J
Juta  /   19:37, 9. juuni 2015
Ahsoo...ratturid liikusid mööda maanteed ja tänavaid ka? No vähemalt mina vaene jalakäija pidin mööda muru kõndima, sest tuuritajaid kes tänavaid ratturitele tagasi võidavad vähemalt Paldiski mnt-l sõitsid loomaaia poole mööda kõnniteed. Ja et oleks eriti uhke, ikka 3-4 kõrvuti ja omavahel juttu rääkides, ilma ümbrust jälgimata.ja jalakäijatest tundus olevat neil ikka täiesti pohlad.Seega- väga ilus et sõidate ja sõidan ka ise looduses rattaga..aga palun arvestage ka teiste liiklejatega.
1
1 nimi  /   14:15, 9. juuni 2015
Tegemist ei ole sellise sõiduga, kus peaks distantsi läbima rekordajaga... Võiks proovida relaxeeruda... Ja Tour d öö mitteametlik deviis on 'Võidame tänavad tagasi ratturitele'. Seal kus praegu laiutavad autod peaks olema ka ratturid. See sõnum on vaja liikluse tekitajatele ajudesse viia. Ja ka Valdole. Ärge tulge sõitma, et pärast teiste tegemiste üle ainult vinguda
L
Liikusseadus  /   13:35, 9. juuni 2015
Tahaks jalgratturitele veel meeldetuletatda: (1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel
Kahjuks enamus jalgrattureid ei pea seda keeldu millekski. Isegi kui kõnnitee ääres sõidutee servas on mahamärgitud jalgrattatee sõidab enamus ülbikuid oma jalgrattaga ikka kõnniteel ja annavad veel kella ka kui ta sust (jalakäijast) äkki mööda ei pääse.
A
armas emakeel  /   12:42, 9. juuni 2015
"hetketeks", "meele mõrudeks"???
T
Tänahommikune "Terevisioon".  /   11:28, 9. juuni 2015
Näidati videot, kus rattur sõitis üle sõidutee, veoauto tagant, otse ette vastassuunast tulevale sõiduautole. Eesti LE ütleb, er rattur võib ületada jalakäiate rada jalakäia kiirusel. Kas Bolt on jalakäia? On. Seega antud rattur temast kiiremini ei sõitnud. Küsimus: Millal LE tegijad saavad aru, et kui autojuhile kehtib kiirust piirav märk, peaks see kehtima ka ratturile. On ju rattur mehaanilise liiklusvahendi juht, mitte jalakäija. Sama eripära on Eestis veel, kus jalgratturi ja jalakäija rada on üks ja sama. Kuidas mujal saadakse see tee kaheks jagada. Ei oleks enam iseotsustajatel ruumi eeskirju omatahtsi teha. Valdol täitsa õigus. Leidub ju igasuguseid, kes tõlgivad seadusi omamoodi.
A
AA  /   22:50, 9. juuni 2015
Kiirusepiirangute eiramine on küll üks huvitavamaid etteheiteid jalgratturitele.
Kui mõnel laskumisel on kiirusepiirang, siis andke andeks, ma ka panen endast välja viimase, et minust mõni auto mööda ei sõidaks. Viimati Viimsis vaatasin, et 50 km/h sõita 30 km/h piiranguga laskumisel on just täpselt selline kiirus, et tagapool olev auto ei jää ei maha, aga ka ei lähene.
Siledast maast rääkides: eelmise suve ja võib-olla kõigi aegade napikaim möödasõit tehti minust Vana-Rannamõisa teel selles 30 km/h piiranguga kurvis: https://goo.gl/maps/45vDE. Minu kiirus oli 32-33 km/h - väga vabandan, aga kuna ma pole sportlane, siis ilma tugeva taganttuule toeta või vedava bussita ma tõesti palju enamat tasasel maal ei suuda välja panna. Napika põhjus? Ilmsesti kuna nii kitsas ja kurvilises kohas ei saa ju isegi ilma jalgratturi olemasoluta igavese juraka pikapiga detsimeetritki vastassuunavööndisse kalduda, aga jalgratturist on ju vaja mööda saada...
Teine võimalus rattaga kiirust ületada on õuealad. On tõesti teatud õuealateid, kus 20 km/h on viimane piir, millelt on veel võimalik kõiki ohte vältida (jalgrattaga, s.t palju kiirema reaktsiooniga, kui on autojuhtidel - kuidas autoga on sellistel teedel võimalik niigi kiiresti ohutult sõita, on mulle täielik müstika). Näiteks Õismäe renoveeritud sisering, mis on mõlemalt poolt pargitud autodega palistatud, ja kus mul on olnud juhust näiteks lausa meetrise varuga mitte otsa sõita autode vahelt tõukerattaga teele sõitnud poisikesele. Ja kus tihtilugu tuleb ette, et keegi sõidab minust autoga mööda mitte alla 40 km/h - viimatine kogemus näitab, et sellist möödumist ei takista isegi see, kui jalgrattur sõidab 20ga auto sabas.
R
Rattur  /   10:49, 9. juuni 2015
Väga õige jutt Valdol.Täpselt samad mõtted olid peale üritust meie seltskonna peas.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis