Ei ole midagi uut siin neetud päikese all ja ka massiimmigratsioon on üks vana asi. Ebameeldiv ja ülekohtune vana asi pealegi. Mille toob endaga kaasa vaenuliku võõrvõimu tahe sobimatu rahvas sobivamaga asenda, saab meile selgeks, kui vaatame etniliselt puhastatud Virumaad. Etniliselt puhastatud Virumaa, mida me oma sotsiaalses dementsuses nimetame Ida-Virumaaks, on massiimmigratsiooni tagajärg, nii nagu ka Paldiski ja Lasnamäe. Muide statistika järgi olid eestlased juba mitme aasta eest Tallinnas vähemusrahvas.

Eelmisele okupatsioonivõimule ei meeldinud eesti rahvas, eestlasi küüditati ja meie asemele toodi õige rahvas, õige meelsuse ja kultuuriga, eelkõige ustav. Uus okupatsioonivõim kasutab eestlaste küüditamiseks ebainimlikult raskeid majandusolusid, olematuid sotsiaaltagatisi ja kultuuri ning haridustaseme teadlikku madaldamist. Ei vaidle endast targematega, massiline funktsionaalne kirjaoskamatus on teaduslik fakt. 

Sotsiaalselt põletatud maa 

Eestlaste küüditamine vaesushoova abil on hästi õnnestunud, sellega on massiimmigratsiooniks loodud eeldused, sotsiaalsest põletatud maa, lebensraum illegaalsete immigrantide ja kolonistide uuele lainele. Paraku on massiimmigratsiooni teine etapp takerdunud just nendele samadele põhjustele, mis aitasid Eesti elujõulistest eestlastest puhastada – vaesus, sotsiaalsete tagatiste olematus ja ilmselge majanduslik rõhumine.

Immigrandid ei otsi viletsust, vaid küllust, seega tuleb see küllus Eestis kunstlikult ja valikuliselt luua, et valitsusele tänulikud ja ustavad valijad massiliselt Eestisse saabuksid. Valitsus tunnistab avalikult, et immigrantide Eestis jalule aitamiseks kulub 6000–10 000 eurot, riik üürib eluaseme – kopikas seegi, tasuta tugiisik ja paar mediaanpalka kuus, et saaks inimese moodi olla.

Selle kuue kuni kümne tonni eest valiks ma ka vanakuradi vanaema enda. Miks selle rahaga ei üritata ära osta mind või koguni tervet eesti rahvast, jääb arusaamatuks. Oleks seda proovitud ja kui see oleks läbi kukkunud, siis küll. Siis tuleks otsida variante. Sellest ma saaksin aru.

Lihtne on ette kujutada seda viha ja põlgust, mis taevani lahvatab siis, kui lihtne eesti tööinimene, kes neljasaja euri eest kuus sulgi kotti topib, läbi häda ja viletsuse taipab, taipamine ei lähe eestlasel kunagi lihtsalt, et immigrant elab tasuta korteris ja saab 24/7 lõõgastumise eest mitu korda rohkem raha, kui tema raske ja nüristava töö tegemise eest. Vaat kus demokraatia ja inimõigused. Vedel väljaheide. Kusjuures maksuraha, mida suletoppija maksab, ei jõua temani ega tema lasteni, vaid maandub vaba aja veetmise spetsialistide taskus, keda valitsus vajab rohkem kui sallimatut ja vastikut eesti töölist.

Ma ei taha olla prohvet ega julge väita, kas lahvatab uus Jüriöö või enne seda ka uus pronksiöö või kaovad pagulusse ka viimased luuserid ja penskarid ehk poovad niigi tablettide peal virelevad väikelinlased ennast lihtsalt üles. Või ei juhtu midagi, mis on veel piinlikum ja õudsem. Kadunud poeet Leonardo ütleks selle peale, et see valitsus haugub endale surma. Igal juhul on see huvitav ebainimlik eksperiment ja ma tahan selle tulemusi näha. 

Valelik propaganda 

Otsitud ja silmakirjalikke ettekäändeid on laias valikus, need pole süsteemsed ega mõistuslikud, need on ebaseaduslikud, kuid seest on hüsteerilised ja poliitiliselt korrektsed. Lillaroosa propaganda tahab meid veenda selles, et me aitame hädalisi. Kena küll, aga miks me siis ei aita oma hädalisi, kas Eesti miljon vaest ei olegi inimesed? Kas elavalt mädanevad vanurid ja nälgivad lapsed ning loomastuvad töötud ei vaja kaastunnet? Vastus on ei, oma rahvas võib kõngeda aia all, aga valitsus punnitab soolejupi tagant välja, et päästa kolmandat maailma. Eesti riik on ju teatavasti teisest maailmast. Kuidas nimetatakse valikulist ja nahavärvist lähtuvat erikohtlemist, ei mäletagi enam, peab sõnaraamatust järele vaatama.

Siis on see jutt, et peab, keegi kuskil käsib, keegi pressib peale kvoodid. Mis jutt see siis nüüd on? Eesti pidi minema ikka Euroopa Liitu otsustajate hulka ja eesti rahva hääl pidi kajama üle Brüsseli, nii et kohe on! Kui nüüd see hääl enam ei kaja ja me pole otsustajate hulgas, siis tuleb tulla Euroopast tagasi ja see haige kamm lõpetada. Põhiseaduse järgi on Eesti endiselt iseseisev riik ja iseseisev riik ei täida võõrriikide ega eraettevõtete ettekirjutusi. Mingeid pagulaskvoote meie põhiseaduses ei ole ja seega pole millestki rääkida.

Kultuuri rikastamise juttu kedratakse ka kogu aeg. Paraku on nii, et need, kes räägivad multikultuurist, ei kasuta sõna kultuur kunagi mingis muus kontekstis ja need multikultuuri jutlustavad poliitilised banded on alati eesti kultuuri kärpinud, alandanud ja marginaliseerinud. Eesti kultuuri rikastamiseks on ainult üks põhiseaduslik viis suurendada kultuuriministeeriumi eelarvet ja võta tarvitusele arukad kultuuriraha kasutamise põhimõtted. Kes ei ole kunagi toetanud eesti kultuuri, ärgu rääkigu kultuurist ega multikultuurist.

Majandusliku edu trumpäss, seda käiakse välja igast varukast ja ikka kuus-seitse tükki korraga. Jutt siis selline, et me sünnitame vähe ja läheme ära välismaale ja pensionid tahavad maksmist ja on vaja tööjõudu ja kohe väga on vaja. Meie kogemus eelmiste immigrantidega ei ole kõige parem, etniliselt puhastatud Virumaa pole mingi majandusime, kui immigrandid tooks külluse, siis me oleksime üks rikkamaid riike Euroopas. Immigrandipuudust meil ei ole, ometi oleme totaalne vaestemaja. Eesti elu näitab seda, et mida rohkem immigrante, seda rohkem vaesust. Lehest lugesin, et isegi vana hea Ossinovski pole kõige parem maksumaksja ja suurim heategija, mis siis veel teistest rääkida.

Ma saan aru, et maailmas on palju ebavõrdsust ja ülekohut ja keegi käivitab talle majanduslikult kasulikke verevalamisi ning inimesed kannatavad. See on õige jutt, aga Eesti riik, kes oma santegi toita ega katta jõua, ei pea küll kogu maailma jõhkardite koloniaal- ja genotsiidipoliitika jääke enda kanda võtma. Kui on selline vaade, et tuleb ümber jagada ja oleks hea nendelt ära võtta, kellel on ja anda nendele, kellel ei ole, siis alustatagu Rockefellerist, Rotchildist, Morganist ja muudest ülirikastest, kelle käes on 99% selle planeedi rahast. 

Kisendav ebaõiglus 

Kuidas on see nii, et Rockefeller ei pea Süüria põgenikke üleval, aga vaene Eesti padjatoppija oma neljasajase kuupalgaga peab, kusjuures vaene padjatoppija ei saa oma isa vanadekodusse panna, sest tal pole selleks raha. Tal pole üldse millekski raha, ei hammaste parandamiseks, lapse huviringide ega trennide eest maksmiseks.

Mul läheb süda pahaks, kui ma mõtlen meie miljoni vaese peale, kelle laste koolitioidu jaoks valitsus kahtekümmet kahte sentigi ei leia. Globaalsesse headusse aga investeerib hoobilt 6000–10 000 eurot per burka.

Loomulikult ei jõua see kisendav ebaõiglus emotsionaalsete lillaroosade kisakõrideni. Kõrilõikajatest liberaalideni, kes ise ongi kogu maailma häda ja viletsuse taga. Seda ebaõiglust ei hooma meediamolkused, hallid feispukimassid ega prillidega eksperdid. Ei tea, kuidas need asjad nii on läinud, aga tundub, et kogu Eesti avalik ruum, iseäranis sotsiaalmeedia avangard, kogu see porukas elab mingis psühhopaatilises luuludemaailmas. Rohkem tegelikkust, kodanikud, rohkem statistikat, rohkem sotsiaalset õiglust ja vähem kinnisideid ning propagandavalesid! Lurjused sellised, et teil pole ka südant rinnus!

Jaga artiklit

83 kommentaari

S
salaaggent  /   20:13, 23. mai 2016
vaata Sven vaata, et sind vardasse ei aeta....liigse möla jahvatamise eest.....
E
Erkki  /   12:49, 23. sept 2015
Hoolimata sellest et hetkel käib jutt eestis vaid sümboolsest "põgenike" võtmisest on jutt jumala õige
Keegi ei lähe naabreid aitama kui omal pere näljas ja paljas
Rääkimata veel võhivõõrastest turistidest kes on kokku suutnud koguda reisiraha mida enamus maal elavatest eestlastest ka parima tahtmise jooksul oma elu jookul kokku ei saa

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis