TriSmile triatloniklubi seltskond Tallinna Spordihallis pärast järjekordset ÜKEt. Kui pöörata tähelepanu vaid kindlatele lihasgruppidele ja ainult neid treenida, võib pikapeale keha üldfüüsilisest tasakaalust ühes suunas kergelt välja langeda. (Kristi Jahilo)

Kui heita pilk inimese evolutsiooni ajalukku, tekitab see sportlikust vaatenurgast mõningaid küsimusi. Kas läbi on löönud pigem tugevad isendid, kel on jagunud tööde tegemiseks piisavalt ihurammu? Või on olnud eelistatud seisuses nobedad ja väledad? Või peitub võti sootuks vastupidavuses - pikas ühtlases pingutuse suutlikuses, mis andis eelise läbida pikki vahemaid?

Küllap peitub õige vastus nende kolme omaduse omavahelise sümbioosis. Kindlasti leidub neid, kes üht või teist eelistatumaks peavad. Kuldne reegel peitud ilmselt kesktees – mida harmoonilisem on inimene ning mitmekülgsemalt end treeninud, seda suurem on tema läbilöögivõime universaalina erinevatel aladel.

Aga võtame alapõhiselt. Ratturitel näiteks on eeskujulikult treenitud jalalihased. Pane aga seesugune teistega koos jõusaali pomme tõstma – ja selguda võib tõsisasi, et nende ülakehas pole pea üldse võrreldavat rammu.

Ühele mu naiskolleegile meeldib siiamaani väikese edevusega lugusid rääkida, kuidas ta bodybump trennis, kus talvel ka üks ratturite punt end liigutamas käi, ratturite poolt kasutavate raskuste ja harjutuste kvaliteediga pika puuga ära teeb. Mis teha – käte asemel on ratturite musklid reites. Aga pane nad ainult teistega võidu kükke tegema!

Alles hiljaaegu ühe jalgrattaveteraniga rääkides tõi ta tema jaoks humoorika seigana välja tõiga, kus üks ta noorem kolleeg treeneri plaani järgi ÜKE (üldkehalise ettevalmistuse) harjutusi teeb: "Kujuta ette – ise täismees – ja teeb koos teistega seal mingeid harkhüppeid ja muid toladusi, heh-heh-heh-hee..."

Rattasõidu seisukohast pole seda ehk tungivalt tõesti vaja. Kuid kehalist üldarengut silmas pidades tingimata. Inimese kehal on uskumatu hulk lihaseid, mida ta oma igapäevatoimingutes ei kasuta ning mis jäävad ka lemmikspordiala harrastades tahaplaanile. Seepärast oleks hea end aeg-ajalt üles äratada ning jagada treeningkoormust ka neile lihasgruppidele, mis põhitähelepanust kõrvale on jäänud.

Hea näide on mul tuua sellesama nädala algusest, kui otsustasin osa võtta ühe teise treeneri rühmatreeningust, kes distsipliini "Kõht. Selg. Tuhar." annab. Tema pööras sel korral erilist tähelepanu kere küljelihastele. Ikka hantlid kätte ja kellukese moodi ühele ja teisele poole pendeldama. Mis seal ikka, tegin rõõmuga kaasa.

Kuna need kõnealused kerelihased olid mul nõrgad ja treenimata, saabus šokk kehale järgmisel päeval. Olin päris veendunud, et ju olen mõned lihased lihtsalt suure entusiasmiga ära tõmmanud. Iga sügavam sisse- ja väljahingamine tekitas valu ning kummardamise asemel üritasin asju maas kükitades ajada. Polnud end tükil ajal nii haige ja hädisena tundnud!

Kui lihasvalu järgi andis, sain aru, et see oli sellestsamast treeningust. Nüüd tean päris hästi, milliseid harjutusi peaks tegema, et teist korda sama reha peale ei astuks. Mitte et neid tugevamaid küljelihaseid mul nüüd nii jube palju vaja läheks - kui sain siiamaani nende osaluseta oma spordialadel enam-vähem hakkama – siis küllap saan ka tulevikus. Aga teadmine, et mõned keha osad on nii kängu jäänud, ei lase rahus olla.

Mida mitmekülgsemalt on inimese füüsis treenitud, seda rohkem võimalusi avaneb tal oma tulemuste parandamiseks. Seepärast on hea vahel oma rutiini lõhkuda ning keha mõne spetsiifilisema treeningu või harjutuste kompleksiga mugavusstoonist välja tuua. Kui arvate, et sörkjooks teeb teid suurepäraseks jooksjaks, siis eksite. See teeb teid kõigest suurepäraseks sörkjaks. Jooksutulemuste püüdmiseks tuleb teha ka lõigutrenne, tugevdada päkalihaseid, anda koormust kerelihastele ning lihvida tehnikat. Nii lihtne see ongi!

Veidi üldisemas plaanis on hästi kehatüübi ning harrastatava ala järgi treenitavad lihaste funktsionaalsus ära toodud ja näidatud selles lühikeses paarimuinutilises videos.

Millist tüüpi esindad Sina? Või tuleks universaalina teha mõõdukalt nii üht- kui teistsugust trenni?

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis