6
fotot

Olid ajad, mil Eesti tegutsesid maailmakuulsad tööstusettevõtted, mille toodang oli ka praktiline ja vajalik, erinevalt praegustest kaheldava väärtusega infotehnoloogiatoodetest. Üks taolisi tööstusi oli Rõika peeglivabrik.

Põltsamaa jõe kaldal, üsna inimtühjas ja tänapäeval hüljatud maapiirkonnas Alam-Pedja rabade ning Võrtsjärve lainete vahel, seisab lagunema kippuv tööstushoonete kompleks.

1794. aastal asutati seal peeglivabrik, mida hakati kutsuma ka Catharina-Lisetta vabrikuks. Vaid loetud aastad hiljem oli tegu juba tsaari-Venemaa suuruselt teise peeglitööstusega, mille toodang läks laiali üle terve maailma. Tippaegadel toodeti tehases sadakond peeglit päevas. Rõika peeglid kaunistasid paljude losside ning paleede seinasid, neid võib tänapäevalgi mitmel pool näha. Vabrikut juhtisid Euroopa tipud klaasitootmise alal, kes "osteti sisse" Saksamaalt.

Kuni 1916. aastani, mil vabrik seiskus, kurseerisid Emajõel suisa aurulaevad, mis väärtuslikke peeglikoormaid vabrikust laiali vedasid.

1917. aastal üritasid Eesti ärimehed peeglitootmist taastada, ent põrusid selle ülesandega ning algas vaikne allakäik. Tootmine koondus peamiselt Meleskisse, kus klaasivabrik veel 20. sajandi lõpuni vastu pidas, misjärel sealgi tootmine lõppes.

Tänapäeval seisavad Rõika peeglivabriku hooned kurvalt jõe ääres ning harva satub sinna keegi võõras liikuma. Tegu on sedavõrd eraldatud ja tsivilisatsioonist eemal asuva piirkonnaga, et seal varjanud end suisa tagaotsitavad või ühiskonna eest põgeneda soovijad.

Nii on näiteks juhtunud, et õhtuhämaruses lambivalgel Rõika peeglivabrikut uudistama läinud võõraid ehmatas hingepõhjani majaaknast vilksamisi paistnud õudusfilmilik inimnägu. Kas tegu mõne mõrtsuka või lihtsalt lagunenud majja peitu pugenud kodutuga - seda ei hakanud keegi järele uurima. Jõhker ja õudustäratav ilme sel näol oli piisavalt hirmutav, et võõrad ummisjalu peeglivabriku territooriumilt pagesid.

Päevavalguse käes näeb aga kunagist Rõika peeglivabrikut tema täies hiilguses.

Kõrged telliskiviseinad, vee läbivoolukanalid maja all, turbiinid, arvukad kõrvalhooned, jõeäärne pais - kuigi hüljatud, võib seal endiselt aimata omaaegset hiilgust ja töötegemist.

Kuuldavasti soovitakse peeglivabriku hoones mingisugune vee jõul käiv tootmine taastada - territooriumil ringi vaadates on aga selge, et selleni kulub veel aastaid kui mitte aastakümneid.

Seni pakub Rõika peeglivabrik huvitavat ning kohati närvekõditavatki elamust sinnakanti uitama sattujatele. 

Asukohad:

Rõika peeglivabrik: 58.487354,26.052438

Meleski klaasivabrik: 58.434176,26.086127

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

6 kommentaari

R
Rõika laps  /   16:34, 2. apr 2015
Selles hoones oli Rõika jahuveski. Kõrval olid saeveski ja villaveski. Peeglivabrikust tehti viljakuivati. Enne ümber ehitamist korjasime hoonest elavhõbedat.
R
Rõika laps  /   16:34, 2. apr 2015
Selles hoones oli Rõika jahuveski. Kõrval olid saeveski ja villaveski. Peeglivabrikust tehti viljakuivati. Enne ümber ehitamist korjasime hoonest elavhõbedat.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis