24
fotot

Narva jõe ning Sinimägede vaheline ala on läbi aja pidanud taluma kirjeldamatuid lahinguid. Praegugi näeb seal kõikjal jälgi ajaloolistest kokkupõrgetest.

Kolmnurgas Narva-Jõesuu - Sinimäed - Vasknarva - Narva peeti 1944. aastal Teise Maailmasõja idarinde rängemaid lahinguid. 1944. aasta lahingute kaotused Sinimägedes olid meeletud, ulatudes eri andmetel sadade tuhandete meesteni.

Praegusel poliitiliselt pingelisel ja sõjaliselt äreval ajal oleks kasulik külastada Eesti viimast kaitseliini ida suunal. Eriti peaksid oma sammud sinna seadma veendunud patsifistid, lillelapsed ning sotsid, kelle arust kõiki konflikte on võimalik lauluviisiga lahendada. Äkki sealsed mälestusmärgid ning alljärgnevad kirjeldused aitavad neil veidi paremini mõista reaalselt maailmas toimuvat.

Ei värskelt linastunud romantiline draamafilm "1944" ega enamik teisi sõjafilme ei suuda manada ligilähedastki pilti sellest õudusest, mis avanes neile, kes pidid pikki kuid Narva rindel ja Sinimägedes vastu panema. Kuni enamik neist langes, vahet pole, kummal pool rindejoont.

1944. aasta kevadtalvel koondus lahingutegevus peamiselt Narva jõe kallastele.
Edukat punavägede dessanti mälestava tank-mälestusmärgi jalamil võiks seista ning vaimusilmas kujutleda üha uusi ning uusi punaväelaste masse üle jõejää tormamas. Et hetk hiljem, "hurraa" veel huulil, kuulist tabatuna samasse jääle vajumas.

Neil 1944. aasta märtsipäevadel oli Narva jõe jää kaetud ühtlase kihina langenud punaväelaste korjustega, kes vedelesid seal vaheldumisi relvade, tehnika ning hukkunud hobustega. Jääaukudes hulpisid samuti laibad, kuni neid sinna lihtsalt rohkem ei mahtunud. Ent kuulipildujate ähvardusel ning vodka innustusel sunniti üha uusi ja uusi inimmasse üle jõe lääne poole ründama.

Narva jõe ääres leidub arvukalt mälestusmärke jõe forsseerimise verreuputatud katsetest ning vaevalistest õnnestumistest.

Suured lahingud käisid samal ajal Narvast lõuna pool, lõpututes soodes ja rabades. Seal oli raske inimestelgi liikuda, rääkimata rasketehnikast. Ometigi üritati soodes pidada nii tankilahinguid kui murda seal läbi vastase liinidest.

Rasked tankid ning suurtükid vajusid tihtipeale läbi kevadiselt pehme rabapinnase, uppudes laugastesse või järvekestesse. Ajutised raudteed, kaevikud, soosaartele rajatud kindlustused käisid käest kätte. Langenud jäidki vedelema, vaevu eristatavad mudasest pinnasest. Relvi ja laskemoona uppus mudasse ja tümasse pinnasesse kümnete tonnide viisi, vedeledes seal endiselt. Rabades ringi uidates võib tihtipeale sattuda sõjatehnika või relvade jäänustele.

Auveres, Gorodenkal, Mustajõel on mälestusmärkidega esile toodud karmide lahingute toimumispaigad.

Suveks liikus lahingute põhiraskus Sinimägedesse, mis oli viimane tõsine kaitseliin enne Eesti langemist punavägede kontrolli alla.

Sinimägede Lastekodumäe harjal seisab torn, mille tipust avaneb vaade kümnete kilomeetrite kaugusele, üle põldude, metsade, linnade, külade.

Seistes seal võib lasta kujutlusel lennata ning mõtiskleda, milline nägi praegu rahumeelne piirkond välja pea 71 aastat tagasi, 1944. aasta suvel.

Sinavad kuusikud, mis kunagi Sinimägedele nime andsid, on viimseni suurtükirünnakute ja pommitamiste käigus maha murtud.

Tulekahjude suits, hävitatud külad, purustatud teed, põlevad metsad. Sõõrmeisse tungib põleva puidu, püssirohu - ent mis veel rõvedam - kärssava inimliha lehk.

Elavama kujutlusvõimega võib ette kujutada kõrvulukustavat lahingulärmi, ümberringi vihisevaid kuule ja mürske, madalal pikeerivaid ning pommilaadungeid alla loopivaid lennukeid. Näha tanke aeglaselt lagedamatel aladel liikumas, otsekui tigusid, kuni viimasedki neist leekidesse mattuvad.

Tornist laskudes näeb, et maapind on läbi uuristatud kaevikutest ja mürsulehtritest. Kõikjal vedelemas laibad - mõned veel viimaseid hingetõmbeid tegemas, osad täielikult purustatud ja mädanenud, paljud poolpõlenult tanki luugist välja rippumas. Ülejäänud hukkunud kõikvõimalikes poosides kaevikunõlvadele tardunud. Verises põrgus vedelevad läbisegi Saksa ja Vene poole võitlejad: eestlased, sakslased, venelased, flaamid, valloonid, norrakad ja paljude teiste rahvuste esindajad.

Hävinud tehnikat ja relvi on kõikjal - sajad tankid, suurtükid, soomusmasinad, rääkimata kergemast relvastusest. Sinimägedesse langes sadu tuhandeid mürske, see on üks neid paikasid, kus ei kehtinud ütlus, et kaks korda samasse kohta mürsk ei lange.

Sinimägedesse on püstitatud arvukalt mälestusmärke lahingutes langenuile, eri rahvuste ja väegruppide esindajatele. Memoriaal Grenaderimäe nõlval on paik, kus kõndides tasub meenutada veriseid lahinguid, mis aastakümneid tagasi samas aset leidsid. Ning mõtiskleda selle üle, kas Eesti riik on ikka piisavalt kaitstud ja turvaline, et taolised sündmused ei korduks.

Ja mõelda Sinimägede ning Narva jõe lahingutes kaotatud sadadele tuhandetele meestele, kes oma elu hinnaga hoidsid rinnet paigal, et Eesti riik veidi kauem püsima jääda saaks.

Asukohad:
Sinimägede memoriaal: 59.375034,27.857819
Sinimägede muuseum: 59.372602,27.873607
Sinimägede vaatetorn: 59.373441,27.881218
Sinimägede mälestusmärk: 59.378501,27.871630
Meriküla dessandi mälestusmärk: 59.413626,27.956467
Riigiküla mälestusmärk: 59.424410,28.132279
Narva tank: 59.417159,28.140316
Narva Saksa sõdurite surnuaed: 59.393952,28.192427
Narva mälestusmärk: 59.382935,28.202981
Auvere memoriaal: 59.326794,27.933078
Auvere mälestusmärk: 59.323818,27.918306
Eesti SEJ mälestusmärk: 59.274557,27.914974
Gorodenka lahingupaigad: 59.150662,27.837023

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.

Jaga artiklit

16 kommentaari

P
Paks  /   05:32, 6. apr 2015
Eestis pidi tankide puudus olema ,aga vaata iga kivihunniku ja kännuotsas vedeleb tank.
  /   21:52, 30. märts 2015
Sa ei oska lugeda või?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis