28
fotot

Eesti suurima järve kallastele satub üllatavalt vähe külastajaid teistest piirkondadest. Ometigi leidub Võrtsjärve ääres palju huvitavat, seda varakevadelgi. 

Kerge päevane tiir ümber Võrtsjärve kestab täpselt ennelõunast õhtupoolikuni ning selle sisse jääb arvukalt huvitavaid kohtasid, kauneid vaateid, ajaloolisi paikasid ning kaasakiskuvaid jutuajamisi kohalikega.

Kevadmatka ümber Võrtsjärve tasub alustada põhjatipust, Emajõe lähtepunktist. Seal asub Võrtsjärve Külastuskeskus, samuti National Geographic-u ainus kollane aken Võrtsjärve kallastel. Pärast külastuskeskusest kogutud ülevaadet järve kohta saab samas lähedal vaatetornis heita pilgu üle Võrtsjärve.

Teekond jätkub mõnda aega mööda suurt maanteed, misjärel pöörata alla Valma poole.

Võrtsjärve vanima kaluriküla Valma keskuses asub Kalurituba, kus on kõigile avatud väljapanek Võtsjärve kalurite töövahenditest ning tegevusest. Suve poole sagedamini avatud infopunkt jagab kasulikku teavet eesootava teekonna kohta Mustlasse ja sealt ümber järve lõunatipu taas põhja poole.

Tee äärde jäävad Valma puhkelaagri ähvardavad sildid - kuidas nad küll üldse endale kliente leiavad kui nii külastajavaenulikult käituvad? Ilmselgelt tuleb sellest kohast mööda sõita, sellise suhtumisega paik ei vääri peatumist.

Edasi jätkub retk mõnda aega mööda külateid, mis varakevadiselt mudased, ent läbitavad. Teele jääb hulgaliselt hüljatud talusid, omamoodi maalilised pruunide põldude ja raagus võsasalude vahel. Paljudel hoonetel pole omanikkegi - kes teab, äkki mõni Võrtsjärve tripi läbi sõitja leiab endale nende hulgast sobiva suvemaja või tulevikukodu. Peaasi, et ei käitutaks samamoodi, nagu suur osa praegustest Võrtsjärve ümbruse maaomanikest: idiootne "ERAMAA" silt teeotsale ning huvilistel pääs järveni suletud.

Mustla on asula, mis läbi sõites millegipärast iga kord tekitab tunde, otsekui oleks liigutud ajas tagasi esimese vabariigi aegadesse. Ajaloolised hooned - veidi küll lagunenud, ent arhitektuuriliselt huvitavad. Unine liikumine tänavatel, turg, mõned mälestussambad - tänapäevased autod ei sobi kuidagi sellesse sajanditagusesse miljöösse. Muuseumgi on selliselt kujundatud, et aknaaukudest vaatavad välja vabariigiaegsed tegelased.

Mustla serval, ürgoru kaldal kõrgub majesteetlik Tarvastu kirik, teisel kaldal aga jälgib uudishimulik mulgi perekond üksisilmi möödasõitjaid, demonstreerides traditsioonilisi rahvarõivaid.

Veidi teelt maha pöörates (sildid sinna ei suuna, jälgi viita "Tarvastu metsapark"!) jõuab Tarvastu ordulinnuse manu. Ehitis ise on suures osas lagunenud - nagu sinna viiv matkaradagi - säilinud vaid lossikabel varemete vahel. Õhtuhämaruses või ööpimeduses kabeli ümbruses kolajatega üritab aeg-ajalt kontakteeruda ka kohalik kummitus lossiproua näol. Kahjuks jäävad need kontaktipüüded reeglina ühepoolseks, sest kõhedusttekitavatest häältest ehmunud kodanikud kipuvad ummisjalu lahkuma.

Võrtsjärvele teise nurga alt pilgu heitmiseks püstitati Tarvastu poldri puhkealale vaatetorn. Mõne aasta eest vajus see küll viltu nagu Pisa torn, praegu on tornitippu tõus taas turvaliseks muudetud.

Suislepa nimi on tuttav kõigile õunasõpradele. Just seal aretati 18. sajandil teiste sortide hulgas suislepa õunad. Tähelepanuväärse sündmuse tähistamiseks püstitati mitu mälestusmärki. Mõisa lähedal liivakivipaljandis asub väidetavalt talupoegade poolt kaevatud koobas, mille rajamisega teeniti näljaajal endale pajukit.

Pikasillas peeti 1944. aastal ränkasid lahinguid. Maanteeäärses puudesalus asub mälestusmärk Nõukogude Liidu kangelasele Jakov Ljahhovile, kes tulistati samas alla ebavõrdses õhuvõitluses saksa lennukitega. Rahvasuu räägib aga, et kangelasele saanud saatuslikuks hoopis liigne alkoholikogus, mille tõttu ta lennukiga vastu puulatvu lendas.

Võrtsjärve lõunatipus asuv Vooremägi on mõnus paik pikniku pidamiseks. Enne tasub mõne kohaliku kalamehe käest värsket suitsukala osta, kes viitsib, toob Rõngu pagarist maitsvat sooja vormileiba täienduseks.

Arheoloogilised väljakaemised tõestavad, et pikniku peeti Vooremäel juba kiviajal.

Kiire kõrvalpõike järel Rõngu linnusevaremetele viib tee Limnoloogiakeskuse ning Järvemuuseumi poole. Limnoloogiaks nimetatakse järveteadust, millega Võrtsjärve kaldal asuvas baasis juba aastakümneid tegeletakse. Järvemuuseumi nimi reedab aga isegi, et millega tegu - palju kalu akvaariumides, lisaks muud väljapanekud. Talveperioodil avatud E-R 10-17.

Tamme paljandile pääs võib osutuda oodatust raskemaks, sest sinna viiv põllutee on varakevadel keeruline maasturigagi liikumiseks, rääkimata sõiduautodest. Oma masina saab jätta vana veski lähistele tugevamale põllupeenrale ning mõnesajameetrine jalutuskäik paljandini peaks enamikule jõukohane olema. Eriti nauditav on paljandile jõuda päikeseloojangu eel, mil kiired liivakiviseinalt tagasi peegelduvad ning ümbruse kuldkollase kumaga täidavad.

Jäävad veel paar kirikut tee ääres - saksaliku arhitektuuriga Rannu Püha Martini kirik ja Rannu uusapostlik kirik - ning ongi päevaga tiir Võrtsjärvele peale tehtud. Uudistamist väärt paikasid on sealkandis loomulikult veelgi, need nõuavad aga põhjalikumat süvenemist.

Asukohad:

Võrtsjärve Külastuskeskus: 58.385206,26.132749

Valma Kalurituba: 58.370728,25.957152

Mustla: 58.236202,25.860573

Tarvastu kirik: 58.229976,25.884540

Tarvastu linnusevaremed: 58.235648,25.901064

Tarvastu poldri puhkeala: 58.252889,25.963952

Suislepa mõis: 58.148908,25.981537

Pikasilla mälestusmärgid: 58.082464,26.052378

Vooremägi: 58.096678,26.071900

Rõngu linnusevaremed: 58.154043,26.226821

Limnoloogiakeskus: 58.211806,26.110007

Tamme paljand: 58.280152,26.139791

Rannu uusapostlik kirik: 58.249322,26.190808

Rannu Püha Martini kirik: 58.291774,26.177508

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis