Nike Training Clubi rühmatreeningu nime taga peitusid tegelikult harjutused, mida tehakse sageli staadioni kõrval üldfüüsilise toonuse tõstmiseks. (Kristi Jahilo)

Mulle meeldis mõnes mõttes endisaegne olukord, kus tegevusi nimetati nende õigete nimedega. Teatevõistlus oli teatevõistlus. Mäkkejooks mäkkejooks ning jõusaali treening tähendas jõusaali treeningut.

Alates sellest ajast, kui siiamaile hakkasid jõudma erinevad rühmatreeningu trendid, on nimede osas pilt muutunud nii keeruliseks, et neid ei seleta lahti teinekord ei wikipeedia ega kogu lai internet. Hea, kui leiab vastena mõned pildid või video, mis väheke valgustavad, mis laadse treeninguga tegu on.

Selle aasta algusest olen võtnud plaani kogemuse saamise eesmärgil käia mõnedes rühmatreeningutes, kuhu ma muidu ilmselt jalgagi ei tõstaks.

Esiteks ei kõneta mind nende treeningute nimetused. Ja kui ei saa juba pealkirjast aru, võib hiljem ka selle sisu hindamisega puusse panna. Oletad, et tegu on ühega, kuid tegelikult ootab ees sootuks teine.

Üks seesugune treeningviis, mis viimasel ajal üha sagedamini kõrvu on hakanud jõudma, on seotud spordirõivaste tootja Nike nimega.

Nike Training Club. Mida seesugune nimi ütleb? Kas peaks trenni tulles selle firma riided selga ajama? Või susatakse pärast kätte mingi klubipilet?

Esindades lihtsat lõpptarbijat, ei oska vähemasti nime järgi seesugusest treeningust midagi oodata. Igaks juhuks panin eile sinna minnes siiski nõutava kaubamärgiga särgi selga. Ei tahaks ju sellise pisiasja pärast ukse taha jääda.

Treeneriks oli rõõmsameelne ja energiline Kadri-Liis Vähi. Klubi liikmed kogunesid suures peegelseintega saalis (kuid see pole antud juhul põrmugi oluline ega treeningu sisuga seotud). Samahästi võinuks see toimuda mistahes ruumis või õuealal. Nagu rühmatreeningutes kipub olema, oli taas mehi tuntavas vähemuses. Mina ja üks teine noormees.

"Kõigepealt alustame soojendusjooksuga," teatas treener. See oli mõnevõrra üllatav asjade käik. Ei hakkagi kohe vehkima? Huvitav.

Jooksime siis ümber saali ringiratast. Tehes vahepeal küll sääre- küll põlvetõste samme ja muud seesugust soojendavat ja sissejuhatavat.

Edasi tulid juba harjutused. Umbes 6-7 harjutusest koosnevad komplektid, millest iga harjutus kestis täpselt minuti. Komplekt tehti läbi kaks korda.

Vahepeal väike minutiline paus, kus ei tohtinud niisama lõõtsutama jääda, vaid tuli kohapeal jalalt jalale kergelt liikuda. Harjutuste vahel puhkehetki ei tulnud, kõike tuli otse puusalt järgemööda tulistada.

Väljaasted, hüpped, kükid. Mõned niisama, teised koos hantliraskustega. Ja siis järgmine harjutuste kompleks. Kätekõverdused, selja- ja kõhulihased. Samuti kõik harjutused kaks korda läbi.

Nagu ikka, parajalt kiires (ning minu jaoks ehk liiga kiires) tempos. Õnneks rahustas treener, et igaüks valib omale ise sobiliku rütmi ja tempo. See päästis ilmselt täielikust kokkukukkumisest, sest võrreldes treeneriga oli tegu Duracelli jänese ja laisklooma liikumiskiiruse duelliga. Igaühele oma. Ju siis mina olengi oma liigutustel aeglasem.

Trenni lõpus tehti kaks võistkonda ning väike omavaheline mõõduvõtt, mis meenutas noorusajast tuttavat joonejooksu. Ühe võitsime, teise kaotasime. Ja siis oligi treening läbi.

Rahvakeeli kirjeldades oli tegu kõige lihtsama kergejõustiku üldfüüsilise treeningutest pärit harjutuste assortiiga. Nüüd vähemasti oskan seda teistele soovitada ja kirjeldada, mis naigiklubi nime taga peitub. Aga eks tulebki aja ja trendidega kaasas käia. Andes tuttavatele asjadele uue nime ning tuunides seda moodsamate väljenditega.

Nike Training Club sobib hästi jooksu- ja kiirusaladega tegelejatele. Harjutused, mis tuttavad koolipõlve kehalise kasvatuse tundidest, on saanud lihtsalt nime poolest ägedama tuuningu.

Jaga artiklit

1 kommentaar

K
keegi..  /   14:35, 12. märts 2015
.. no oled Sa ikka norija. Mis see nimi peaks olema siis? Keksi-konna-kükka?

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis