3
fotot
Et oma ujumistrennid basseinis tõhusamaks muuta, on soovitav kasutada abivahendeid. (Valdo Jahilo)

"Kes ei ole oma ujumisoskuses kindel, võib kasutada ujumisdistantsil täiendavaid abivahendeid." Umbes niimoodi mäletan RMK Kõrvemaa triatloni juhendist üht lauset, mis õpetas, kuidas maandada potentsiaalsetes osalejates veehirmu.

Mõistagi ei kuulu nende abivahendite alla ujumiskiirust parandavad lisad nagu lestad ja muu seesugune kraam. Küll aga täispuhutavad ujumiskäised, ning muud veepinnal hoida aitavad esemed.

Rohkem kui võistlussituatsiooni sobivad need aga treeningutele basseinis. Soovitan järele proovida. Selsamal põhjusel ei piirdu ka jõusaali varustus vaid hantlite ja sangpommidega, vaid on täis pikitud kõiksugu rasketehnikat, millega ühtesid, küll teisi või kolmandaid lihasgruppe tugevdada.

Et mitte ujulas oma tavapärasesse mugavusstsooni langeda, võiks ujumist ilmestada lihtsamate lisavidinate kasutamisega, mis nõuavad pisut teistmoodi pingutust.

Basseinitreeningul kasutatavaid abivahendeid võib liigitada kaheks: tehnikat ja jõudu arendavateks. Neist kõige levinum ja tuntum on küllap ujumislaud. Enamasti sinist (või ka punast) värvi ristküliku kujuline ujuvalus, mida kasutatakse enamjaolt jalgade töö korrigeerimiseks ja treenimiseks.

Kätega tuleks selle äärtest nii kinni hoida, et käsivarred selle peale toetuvad. Ja siis ujuda näiteks krooli jalgu. Kohe on tunda, mismoodi lihased puusast ära hakkavad väsima. Või konna jalgu. Või selili, hoides plaadist üle pea kätega kinni. Või susata alus reite vahele ja ujuda käetõmbeid. Kasutusvõimalusi on palju.

Teine levinum abivahend on ujumispunn (või poi). Mahulise number kaheksa laadne ujuvpunn käib jalgade vahele, võimaldades rohkem tähelepanu pöörata käte tööle.

Punn hoiab hästi alakeha ujuvas asendis ega lase sel alla langeda. Nagu on öelnud triatleet Priit Ailt, tuleb ujumistehnika vigu parandada ühekaupa. Punn annab hea võimaluse käte tööga tegelemiseks, jättes jalad alakehaga vee piirile järele lohisema.

Seda ei maksaks peljata, et teised vaatavad ja mõtlevad, et nende jubinate kasutaja ei oska ehk ujuda ning kökerdab nendega vees nagu mingi algaja või lastetrennist väljaastunu.

Las mõtlevad!

Treeningu osas on need igal juhul efektiivsemaks valikuks kui tasane ja tavapärane otsast otsani ujudes basseinis ringi uimerdamine.

Vahetevahel kasutavad ujujad treeningutel ujuvlabasid. Need on plastmassist ja käivad kummidega ümber randme. Nagu plastikust labakud. Kuna ujuvlabades kätega läbi vee tõmmates vee takistus suureneb, aitab see treenida käe tõmbejõudu ja korrigeerida tehnikat. Mida suuremad on labad, seda raskem on tõmmata.

Siin on olemas väga erineva disaini ja käe ümber kinnituvate mehhanismidega mudeleid. Kui võimalik, võiks erinevaid mudeleid enne ostu käes proovida. Mina olen neist labadest saanud tuge ka krooli tõmbe veealuse osa parandamisel. Kohe on tunda, kas, kuidas ja mismoodi vesi käe taha kinni jääb.

Ujumislestad aitavad hoida treeningutel kiirust ja lubavad seejuures ujujal suuremat tähelepanu pöörata hingamisele ning käte tehnikale.

Viimase aja trendi kohaselt kiputakse eelistama rohkem lühema ujulabaga mudeleid. Nendega peab veidi rohkem tööd tegema, pikema ujulabaga lestad on kiiremad.

Ujulestadega ujumine nõuab harjutamist ja treenimist, sest need pingutavad spetsiifilisi säärelihaseid ja kes kohe palju tahab saada, võib lõpetada säärelihaste krampidega. See näitab, et säärelihas on lühike ning koormust tuleks lestadega ujudes tõsta tasapisi.

Muud abivahendid on juba spetsiifilisemad ning nende kasutamine teemaga mitte kokkupuutunutele võib tekitada kuklakratsimist – kus ja mismoodi neid üleüldse tarvitama peaks?

Erinevad vöölaadsed kõristid, mis käivad ümber piha ja aitavad oma heliga reguleerida ujuja kehaasendit vees. Ümber käsivarre käivad plastikust hiigelkaheksad, mis sunnivad kroolides küünarnukki korralikumalt veest välja tõstma.

Treenida saab ka lihtsamate vahenditega. Nii palus mu poja ujumistreener kord neil ujulasse kaasa võtta tavaline puuvillast T-särk. See märgus vees kiiresti ning muutis ujumise kohmakaks ja raskeks, mis oligi eesmärgiks. Raske õppustel, kergem lahingus.

Mõnedes ujulates on eelpool nimetatud ujumisvahendid vabas kasutuses, teistes aga luku taga. Siis on mõistlikum mõned neist vahenditest endal soetada ja need kaasa võtta.

Ja treeningud saavad kohe teise sisu!

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis