Ei tea mina, kas Maril tuleb hambaid juurde, või siis on tal nohuga jube ebamugav olla, aga olukord on selline, et umbes nädalakese keeldub Mari magama jäämast varem kui kell 12 ja siis ärkab täitsa lambist kell 3 öösel üles.

Mul midagi selle vastu loomulikult ei ole - iga inimene võib ärgata ja magada siis kui ta seda soovib, aga Mari on lihtsalt öösiti nii-iii-iii-iii tüütu, et teinekord juurdlen ma, et kas ta on ehk kandideerinud maailma kõige tüütuima inimese auhinnale ja tal on kellegagi seal väga suureks rebimiseks läinud.

Kujutage ette, kui te ärkate öösel sääsepinina peale. Ta tuleb, piniseb sul täpselt kõrva ääres ja siis langeb sulle näkku, et su verd imeda. Kujutage nüüd ette, et see sääsk kaalub 11kg ja selle asemel, et piniseda, teeb ta madala häälega MMMMMMMMMMMM. Samuti nägu sääsk langeb ta sulle näkku, aga mitte nii tasa ja graatsiliselt, vaid lihtsalt

a) istub sulle näkku (halvimal juhul laseb puuksu ka)

b) rullib ennast üle sinu edasi tagasi, taustamuusikaks "MMMMMMMMMMM"

c) lööb sind jalga ja inimest su kõrval peaga - korraga!

d) kisub sind juustest (kui patsi ära võtad, siis nutab natuke solvunult)

Lihtsalt naksti on tal uni TÄIESTI läinud ja siis me mängime Kardoga seda mängu, et kumb enne murdub ja üritab probleemiga tegeleda.

Täna Kardo võitis - ta lausa norskas malbelt, nii et peale 45 minutit peksu ja juustest tirimist, võtsin ma selle monstrumsääse kaenlasse ja tulin temaga allakorrusele.

Siin kippus mulle ka aina uni peale ja nõnda möödus kella viiene hommikutund nii:

Silmad vajuvad kinni, hakkan juba edasi nägema unenägu, kus ma sain endale KAKS koera, kellel ühest olid jalgade asemel lestad, aga see oli uhke tõuvärk. Pakkisin juba koertele asju kokku, kangutan korra silma lahti, et näha, mida Mari teeb ja ta lihtsalt ISTUB KESET SÖÖGILAUDA JA ÜRITAB KAHVLIGA NINA NOKKIDA!

Rooman püsti võtan laualt kõik terariistad. Lükkan toolid laudade alla (sest Mari ei taipa neid veel välja tõmmata) ja tõmban uuesti kerra. Koerauni on kadunud, aga ma nägin nüüd, et ma olin Egiptuses rannas ja juurdlesin selle üle, kas minna ujuma. No loomulikult minna!

Panin ujumisriided selga ja ÄKKI AVASTAN, ET MARI RIPUB AKNALAUALT ALLA JA HÄLISEB VAIKSELT. Kraban Mari, üritan ta endale kaissu tõmmata, et ta ka magama jääks. Hakkan juba ise jääma, kui Mari mu ripsmeid nokkima hakkab...

Nii kestis see jant selle hetkeni, kui Kardo alla tuli ja ma lõpuks inimese kombel magama jääda sain! Nüüd ma ärkasin loomulikult nohu ja üsna kehva enesetundega. Elu õied I say!

Jaga artiklit

1 kommentaar

A
autorile  /   22:33, 4. märts 2015
taevake, kas su lapsukesel siis võrevoodit ei ole, kus ta omaette mürgeldada saaks? Mul on mitu last üles kasvatatud aga sellist öist tingel-tangelit ma küll ette ei kujuta. Öö on magamiseks, ja sellest peavad väikesed ja suured "sääsed" aru saama.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis