2
fotot

Mari näeb pidevalt välja, nagu oleks keegi talle elektrit andnud (ausalt ei ole). Mõned teadjamad on kommenteerinud, et see on väikeste laste puhul tavaline, et juuksed just tagantpoolt sassi ja varesepesasse lähevad.

Ei tea, ehk on tema juukserääbakus minult geenidega päritud, sest minu juuksed lähevad ka ülikiiresti sassi ja püsivad ilusti ainult siis, kui need patsis on. Maril püsiks ka, aga paraku ei lase ta endale mitte midagi pähe panna.

Ainuke trikk on teha nii, et paned talle patsi pähe ja lisaks veel lipsukese ka. Siis on võimalus, et ta nokib ühe maha ja teise olemasolu unustab. 

Siit tulebki minu dilemma - kas peaks Mari juuksurisse viima? Esiteks ei kujuta ma ettegi, kuidas ta suudaks nii kaua ühe koha peal istuda, teiseks ei lase ta ju oma juustega midagi teha, kolmandaks ta näeb oma patsikesega nii armas välja, et ma ei raatsiks seda maha lõigata.

Kas on üldse olemas selline koht nagu lastejuuksur?

Näete ise - juuksed tunduvad nagu lausa takused olevat. Kuigi ma ükskord panin talle isegi palsamit ja juukseõli, ikka oli samasugune! Asjale ei aita kaasa see, et tal on taga mingi kolm pöörist, mis igaüks eri suunda kasvab - vaene neiu.

Niiet kallid lugejad, kus teie oma lapsel olete lasknud juukseid lõigata? Ma ütlen ausalt, et mind ta soeng üldse ei häiri, minu meelest on see "tõusin just voodist" look talle imeilus. Samas hakkab mind vaikselt häirima juba see, et teised leiavad, et laps näeb "sorakil" välja. 

Mis ideid teil on?

Jaga artiklit

11 kommentaari

A
Aet  /   13:51, 8. märts 2015
mina järgisin n ö vanarahvatarkust ja pügasin aastase pliksi kiilakaks. Nujah, taheti lintšida küll, aga praegu korralikud paksud juuksed preilil. Poisi puhul see oli loomulik, et pügad.
Eks need titejuuksed asenduvad ikka ilusamatega kyll, aga hoolt vajavad ikka.
L
Liis  /   00:26, 6. märts 2015
Need nn titejuuksed ongi sellised pehmed ja õhukesed, aga ajapikku lähevad tihedamaks. Kõigil pisikestel ei saagi olla parukajagu juukseid peas :) Patsikestega on sedasi, et osad preilid lihtsalt ei kannata, kui neil miski peas on. Ka siin annab aeg arutust. Ja kõrvaltvaatajaid ei peaks väga tähele panema, pisike on ju väga nunnu Teil.
Mulle meenub, kuidas ma oma aastasele preilnale sain poodi minekuks läbi häda armsa juukseklambri pähe, nii et ta seda kohe ära ei katkunud. Ja siis, kujutage ette, tuleb üks onu ja ütleb, et küll teil on armas pojake. Mis pojake, tal on ju lepatriinuklamber! Ma olin solvunud..
Ahjaa, lastejuuksur on nähtus omaette. Sellisele paari-kolmeaastasele on seal käik juba elamus :)

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis