20
fotot

Üha enam kogub Eestis populaarsust talvine kalapüük. Enam ei roni järve-, jõe- või merejääle mitte ainult elukutselised kalamehed, vaid ka paljud harrastajad või suisa esmakordselt õnge kätte saanud.

Peipsi jääväljad, Pärnu laht, suuremad järved ning laiemad jõed - kõik need meenutavad talvel kärbeste poolt täissitutud keisrihärra pilti. Lumine lagendik või sinakas jääväli on kaetud mustade täpikestega, otsekui oleks keegi sinna sõnnikuhunnikuid laotanud.

Libistad end aga mööda jääd lähemale, siis näed, et üks kuhjake liigutab, teine sirutab end, kolmas hoopistükkis kiirelt rabelema hakkab.

Paksud vatid seljas istuvad seal kalamehed (ja -naised) keset jäävälja. Soe kasukas turjal, talvepüksid jalas, müts silmini tõmmatud ning saabastes vanaema kootud villased sokid.

Sellisel moel ollakse kui omasse mikromaailma sukeldunud. Ei heiduta külm talvetuul, tuiskav lumi, aeg-ajalt kasukat kuumaks küttev ere päikeseketas. Kasukasisest aitab tihtipeale soojana hoida ka lapik põuepudel, kust aeg-ajalt kosutav sõõm rüübatakse. Nõnda muutub kalade kättesaamine tihtipeale suisa teisejärguliseks tegevuseks, rohkem ollakse oma mõtetesse süvenenud.

Peipsi järv on konkurentsitult kõige populaarsem piirkond, kus talvel kalal käiakse. Suisa nii menukas, et pooled Peipsiveere parklates seisvatest autodest-bussidest kannavad Läti numbrimärke. Järvejääl kalameestega juttu ajades kipuvad tihtipeale enamik vastajaid lõunapoolsest naaberriigist pärinema.

Merejääl kala püüdjate kohta kuuleb viimasel ajal pigem uudiseid sellest, kuidas taaskord mitukümmend või mitusada kalameest on triivivate jääpankade peale vangi jäänud.

Sisemaa järved-jõed, nagu Võrtsjärv, Viljandi järv, Narva veehoidla, Saadjärv, Rõuge järv jpt kannavad peamiselt kohalikke kalamehi, kes seal tihtipeale päevi või suisa nädalaid veedavad. Aeg-ajalt vaid kodus pesu pesemas käies ning kalasaaki perele demonstreerides.

Talvine kalapüük on põnev ka algajatele. Alustades jää sisse augu puurimisest - kel jääpuuri pole, peab tõsise füüsilise pingutusega jääaugu tekitama - lootuses, et sel kohal ka mõni kala leidub.

Seejärel õngitsemine, mis pigem kannatlikkuse ning närvide mänguna tundub. Ja lõpuks - kui tunned kiskumist, siis kala kätte saamine. Alati ei pruugi see muidugi õnnestuda, sestap tasub meeles pidada lähima kalapoe aadress, kust koju naasmise eel mõned kalad kaasa osta. Kui mitte muuks, siis vähemalt kassi ära petmiseks. 

Seltskonnaga jääle kala püüdma minek on omaette ettevõtmine, kus seltskondlik sumin kalapüüki varjutama kipub. Sestap ei tasu taolisele üritusele paadunud kalamehi väga kaasa haarata, kuna nood võivad tunda end melust häirituna ning pärast tuleb järve-jõejääl kadunud kaaslasi taga otsida. Ülejäänud saavad aga esmakordse-erakordse kogemuse talvisest kalapüügist kindlasti kätte.

NB! 13-15. veebruaril leiab Viljandi järvel aset Kalafest 2015. Kel soov oma võimed jääpüügis proovile panna, ahvatlevatele auhindadele kandideerida või meeleolukast kultuuriprogrammist osa saada, seadku sammud nädalavahetusel Viljandisse. Pühapäeval leiab samas aset proffidele mõeldud sportkalapüügi võistlus.

Asukohad:

Viljandi Kalafest: 58.359685,25.606567

Mustvee: 58.847665,26.952146

Saadjärv: 58.533970,26.646727

Rõuge järv: 57.729812,26.919524

Narva veehoidla: 59.343106,28.170210

Võrtsjärv: 58.223217,25.989753

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

2 kommentaari

T
Tõsi on SEE,, TURVALINE JÄRV!  /   11:32, 11. veebr 2015
AVASTA EESTIS 15--20cm, JÄÄ PAKSUSEGA JÄRV JA PALUN KALASTA!
T
Tõsi on SEE,, TURVALINE JÄRV!  /   11:32, 11. veebr 2015
AVASTA EESTIS 15--20cm, JÄÄ PAKSUSEGA JÄRV JA PALUN KALASTA!

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis