13
fotot

Vahelduseks piiratud territooriumiga liuväljadele tasuks uisutamishuvilistel proovida liuglemist jõgede-järvede lõpututel avarustel. 

Linnainimesed on harjunud, et kui räägitakse uisutamisest, siis mõeldakse mõnda jäähalli või avalikku liuvälja. Tegelikkuses on palju põnevam ja huvitavam tuhiseda hooga piki lõputuna näivat jääteed, olgu siis merel, järvedel või jõesängides.

Merejääga on sel aastal olukord kehva, mistõttu peaks pigem vaatama sisemaa poole.

Väikeseid järvesilmasid, millel jää piisava paksusega, leidub Eestis kümneid. Viimase aja muutlike temperatuuride tulemusel on paljud ka lumekattest vabad, mis annab piisava ruumi uisuringide tegemiseks.

Kel soov kaugusesse kihutada, kiirust koguda, ilma et peaks ümberpööramisele mõtlema, siis neile sobib Peipsi järvel uisutamine. Mustvee kandis on jää piisava paksusega, et kanda lisaks arvukatele kalameestele ka uisusõprasid. Rahumeelse kooseksistentsi huvides ei maksa küll liigagaraid pöördeid ega piruette kalameeste vahel tegema hakata.

Loodusvaadetest ning muutlikest maastikest huvitatutele sobivad rohkem Soomaa üleujutatud luhad, kus kord liugled jõejääl, siis üleujutatud metsa all, seejärel mõne lagunenud hoone akendest mööda (või suisa tuppa). Seal kulub aeg pigem ümbruse imetlemisele, loomajälgede dešifreerimisele ning põnevate kohtade avastamisele.

Pikemad ning laiemad jõed võimaldavad kogeda nii ühte kui teist - koguda kiirust ja hoogu, samas nautida ka ohutus kauguses mööda libisevaid maalilisi kaldaid. Ahja jõel Saesaare paisjärve piirides (Taevaskoja juures) on sellised võimalused täiesti olemas - kilomeetreid ja kilomeetreid jõejääd koos kallastel kõrguva metsa, liivakivipaljandite ning imelise vaikuse ja privaatsusega.

Sõltuvalt ilmastiku muutumisest ei pruugi kõik kohad alati uisutamiseks parimat jääd omada. Alternatiiviks uiskudele on tõukekelgu ostmine/rent. Mitte küll paljudele seepeale vaimusilma ette kerkiva soome kelgu - kuigi sellegagi oleks tõenäoliselt vinge mööda jäiseid lagedaid kihutada.

Moodsamad tõukekelgud on kompaktsed ja kerged, kokku pakitult mahub neid autosse mitmeid, kelkude liikumiskiirus jääl võib olla kuni 40 km/h. Tõukekelkudega pääseb ligi ka neile aladele, kus uisutamine jää konarlikkuse või pealesadanud lumekihi tõttu keeruline.

Loomulikult ei tohi unustada ettevaatlikkust ning jää peale minnes peaks eelnevalt veenduma selle tugevuses ja võimalikes jääl liikumise piirangutes (eelkõige Peipsi järvel). 

NB! 28. veebruaril toimub Peipsi ääres Kasepääl igatalvine Kalevipoja uisumaraton. Kui sulailmad järvejääd liiga hapraks ei muuda, saab seal osaleda eri distantsidel võiduuisutamises või kaasa elada üle jää liuglevatele võistlejatele.

Asukohad:

Kasepää rand: 58.795508,26.959140

Soomaa luhad: 58.430998,25.030520

Saesaare tehisjärv: 58.115186,27.051439

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis