10
fotot

Äntu järved Lääne-Virumaal peidavad endas mitmeid saladusi, üks salapärasem kui teine.

Äntu järvede matkarada koosneb eri pikkusega lõikudest, mis muudavad selle jõukohaseks nii lühemate jalutuskäikude eelistajatele kui pakuvad füüsilist koormust pikemate matkade austajatele. 3-6 km pikkuseid matkateid saab oma äranägemise järgi kombineerida, ent täieliku elamuse erakordsetest Äntu järvedest saab kogu ca 15 km pikkuse raja läbimisel.

Matkaradade äärde jääb 7 väikest allikajärve: Sinijärv, Roheline järv, Valgjärv, Linaleo järv, Mäeotsa järv, Kaanjärv, Umbjärv. Nagu järvede nimedki reedavad, varieerub seal vee värvus sõltuvalt järvest; põhjusteks nii järvevee lubjasisaldus, vetikad kui ümbritsevate puude peegeldused veepinnal.

Tegu on ühtlasi erakordselt läbipaistva veega järvedega, osadel andmetel koguni Eesti ja Baltikumi selgeveelisematega. Taoline vee läbipaistvus on aga sünnitanud mitmeid legende, millest osadel veidi tõepõhjagi all.

Nii puhkavat Sinijärve põhjas sõjaajal uppunud saksa tank. Mõnedel andmetel suisa haruldane Kuningtiiger, tankilahingute hirm.

Mitmed kohalikud vanainimesed olevat tanki veel mõne aastakümne eest läbi selge järvevee näinud. Legendi kinnituseks leiti Sinijärvest mürske ning tankide jm rasketehnika jäljed on siiamaani järvede ääres leitavad.

Sukeldujad on aastast-aastasse üritanud tanki järvepõhjast leida, ent paks mudakiht ning looduskaitselised piirangud on kadunud sõjatehnika avastamise siiamaani võimatuks muutnud.

Küll aga räägitakse, et sõjajärgsel ajal üritatud Kuningtiigrit Sinijärvest välja tõmmata, mille käigus vajunud läbi jää järvepõhja ka väljatõmbamiseks kasutatud väiksem vene tank.

Sinijärve põhjas ei leba ainus Äntu järvede saladus. Näiteks Kaanjärve põhjas pidavat vedelema Rootsi sõjaväe varandust tulvil tõld, mille välja tõmbamise katsed keskajal korduvalt untsu läinud. Kaugemal asuva üksiku Umbjärve põhjamudas on aga uppunud raudrüütel, kes siiamaani hilistel õhtutundidel matkajaid aeg-ajalt raudrüü kilina-kolinaga ehmatamas käib.

Talvel järvejää peale iseseisvalt tanki, tõlda või rüütlit otsima minnes tuleb olla ettevaatlik, kuna allikajärvesid kaanetav jääkiht pole tihtipeale eriti paks, mistõttu osades kohtades läbivajumisoht varitseb.

Matkarada möödub lisaks järvedele muistse Agelinde (Punamäe, Rootsikantsi, Vanapaganamäe) linnuse asupaigast, mis oli suurim omataoline Lõuna-Virumaal. Nagu tavaks, olevat ka selle linnuse asukohale muinasaare maetud, mida kergeusklikud varanduseotsijad sajandite vältel otsimas käinud. Teiste seas isegi maadleja Georg Lurich. Lisaks jäävad matkaraja eri lõikudele lubjatootmisega seotud paigad ning mitmed kultuurilooliselt olulised kohad.

NB! Äntu matkarajal tekitavad kohati segadust röövkapitalistlikud "Eramaa" sildid.
Nende puhul on soovitatav lähtuda Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvidest 32 ja 33 [www.riigiteataja.ee/akt/KeÜS].

Näiteks saaks tükk aega enne "Eramaa" silti eemalduda metsa alla ning naasta teerajale hulk maad pärast silti. Seadust loominguliselt tõlgendades eeldatakse sellega matkajatel olevat "luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal ... kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud". Ülbetele eramaaomanikele on taoline asjade lahendus paras ninanips.

Asukohad:
Äntu jäved: 59.060057,26.237211

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt.  

Jaga artiklit

19 kommentaari

M
Mees metsast  /   14:38, 1. nov 2015
Äntu Tiigrist:
- tank kuulus sakslastele strateegiliselt tähtsate metsas asuvate Leningradi rinde tagala moonaladude kaitsemeeskonda,
- jama algas purjus peaga naistesse sõidust (kuhu täpselt - see on teada)
- põhjus - orienteerumise viga (juhised on teada ja olid õiged - aga vintis peaga tõlgendus vale)
- tulemus - parem pööre tehti liig vara (ka eksliku tõlgenduse loogika teada)
Uppumise koht on teada, aga välja toomine järvekaitse alal mõeldamatu.
Reostusest:
- olen aastakümneid jälginud - suviti sifoonis kergelt õli - aga viimasel kümnel aastal vaid kuumal suvel veel vaevumärgatavalt.
Otsingutest:
- Otsijaid käib igal aastal ja aastaajal, aga õnneks olematu ulatusega tehnikaga ja valdavalt valest kohast.
J
JT  /   22:40, 7. veebr 2015
Igal legendil peab olema mingi tõepõhi. Antud lool ehk järve uppunud tankil võib olla kaks versiooni.
1. Jutud Ida-Virumaal järve uputatud T-34-st kandusid üle Eesti ja nii tekkisid iga jävre kohta legendid
2. Kusagil järve läheduses oli purustatud soomusmasin Sdkfz 251. Antud masin oli ka Eesti Leegioni relvastuses. Tihti varustati need 76 mm vene kahuritega Zis-3. Antud masinat võiks nimetada juba liikursuurtükiks. Antud piirkonnas pidasid kaitse- ja ründelahinguid eesti poisid, Ühelt pool Eesti laskurkorpuse ja teiselt poolt Waffen SS poisid. Ükskõik, mis üksused seal ka olid ja kui antud üksusele oli antud mõni soomustatud masin ning nende embleemil oli mõni kaslane, ongi legendile alus pandud. Tädi Maalile olid ja on kõik soomusmasinad tankid ja kuna Tiger oli tollal tuntud masin, võiski tavalisele pisikesele soomukile kanduda üle Tigeri nimi. Ühel hetkel võis purukslastud soomuk olla kadunud kellegi talumehe kuuri vanarauaks ja tädi Maalile ning vene sõduritele öeldi, et ta uputas masina järve.
Venemaal võis veel hiljuti leida metsaserva "unustatud" liikursuurtükke. .

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis