16
fotot

Piiriäärne Valgamaa on kujunenud Eestis eelkõige talisportlaste Mekaks. Kuid huvitavat ja vaatamisväärset leidub maakonnas teistelegi.  

Otepääd kutsutakse talvepealinnaks. Sinnakanti jäävad mitmed tuntud talispordikeskused - Tehvandi, Väike-Munamägi ehk Munakas, Kuutsemägi ehk Kuutsekas jpt.

Moodsate laskumisnõlvade ja hüppemägede kõrval tasub pilgu heita ka Apteekrimäe hüppetornidele - aastakümnete vanused, kohati lagunemisohus rajatised on endiselt suusaentusiastide poolt kasutusel.

Võimalik, et Otepäält pärit või seal märkimisväärseid võite saavutanud talisportlaste tulemustes mängis rolli Otepää energiasammaste olemasolu. Sensitiivide poolt välja peilitud positiivsete energiaväljade asupaikades asuvad puhkekohad ning karukujukestega palksammas.

Küllap osutus piirkonnast kiirgav positiivne energia ka üheks põhjuseks, miks just Otepää kirikus õnnistati 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem kujunes Eesti Vabariigi ametlik riigilipp.

Nagu pärlikee talutüdruku kaelas, lookleb läbi Valgamaa imekaunite mõisate rida.

Väidetavalt Skandinaavia trollide poolt rajatud Taagepera loss; haldjalikult habras ja õhuline Holdre mõis; eksootilise taimekooslusega pargiga Hummuli mõis; Suurbritannias asuvat Windsori lossi kopeeriv Sangaste loss. Igal neist majesteetlikest rajatistest on rääkida oma lugu, millega tutvumiseks tuleb kindlasti kõiki paikasid ise külastada.

Helme ordulinnuse lähistel toimus Liivi sõja üks otsustavamaid kokkupõrkeid - Härgmäe lahing, mille järel saabus Liivi ordu kiire allakäik ning lõpp. Linnust ennast olevat säästnud kaitseloitsud, mis aga lõpuks reeturlikult murti ning sellest saati on rajatis varemeis seisnud.

Eesti Vabadussõja üks verisemaid tapatalguid leidis aset Paju mõisa lähistel. Ägedate lahingute käigus sai surmavalt haavata meie riigi üks suurimaid väejuhte Julius Kuperjanov. Maanteeäärne Paju lahingu mälestusmärk meenutab miniatuurset koopiat maiade püramiididest.

Sellega polnud Valgamaa aga sõjategevusest pääsenud. Mõnikümmend aastat hiljem, Teise Maailmasõja ajal, peeti veriseid võitlusi Väikese-Emajõe ääres. Pikasillast kuni Tõllisteni võib jõe lähiümbrusest leida arvukaid mälestuskive ning ausambaid mõlemal rindepoolel võidelnute meenutamiseks.

Eesti sõjaajaloo üks märkimisväärsemaid memoriaale paikneb Jõgevestel. Seal puhkab mausoleumis Barclay de Tolly balsameeritud põrm. Tegu on Venemaa ühe silmapaistvaima väejuhiga, kes saavutas Napoleoni vastastes sõdades kustumatu kuulsuse ning sängitati pärast raskele haigusele allavandumist perekonna hauakambrisse Jõgevestel. 

Gauja ehk Koiva jõgi eraldab Eestit ja Lätit. Koiva männikud on meeldivaks matkasihtpunktiks, kust edasi Aheru järve kallastele ning Karula rahvusparki sammuda. Sedasi võib veeta päevi ürgse looduse rüpes uidates, vaid harva inimhingesid kohates.

Pilgu piiriäärsetele territooriumidele saab heita Tellingumäe vaatetornist, kust Koiva jõe arvukad käänakud selgelt silma paistavad.

Asukohad:

Tehvandi: 58.052912,26.506695

Väike-Munamägi: 58.037075,26.512005

Kuutsemägi: 58.026015,26.322588

Apteekrimägi: 58.048032,26.488018

Otepää energiasammas: 58.052187,26.496151

Otepää kirik: 58.059735,26.502443

Taagepera loss: 57.993242,25.665326

Holdre mõis: 57.94402,25.740484

Hummuli mõis: 57.90666,26.059299

Sangaste loss: 57.901939,26.280405

Helme linnus: 58.016536,25.879288

Paju mälestusmärk: 57.827468,26.113322

Pikasilla mälestusmärgid: 58.08248,26.051733

Barclay de Tolly mausoleum: 57.999099,26.036192

Aheru järv: 57.685226,26.350719

Tellingumäe vaatetorn: 57.597599,26.328097

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis