9
fotot

Matk Neeruti mägedes viib ootamatute kohtumisteni kirjanduse tunnist meelde jäänud kangelastega, läbi meloodilise metsa ning otsaga Pariisi.

Jääaja Muuseumiks kutsutavad Neeruti mäed Lääne-Virumaal on üks paremaid näiteid enam kui kümne tuhande aasta tagusest jääajast säilinud pinnavormidest.

Segi ei maksa seda kohta ajada Äksis paikneva Jääaja muuseumiga, mis lihtsalt pätsas ära Neeruti mägede nime.

Neeruti mäed ja orud on mõnusaks matkasihtkohaks, kus saab rahulikult sammudes ette võtta mitmepäevase matka.

Mägede edelaosas/lääneosas asub nn meloodiline mets või siis alfabeetiline mets. Sellise nime on tinginud puud, mis kasvavad järskudel mäenõlvadel. Tuulte ja maalihete meelevallas viibides ei sirgu need mitte püstiselt taevavõlvi poole, vaid keerduvad tasakaalu säilitades kõikvõimalikesse suundadesse. Sedasi moodustuvad puutüvedest ja okstest kummalised kujundid, mis mõnele kirjatähti, teisele noote, kolmandale hoopistükkis insenertehnilisi skeeme meenutavad.

Neeruti mägede ehk ooside harjad on kitsad, mõlemal pool langevad nõlvad järsult sügavusse. Lagedamatelt tippudelt avanevad kaunid vaated ümbrusele, ent kaugusesse kiigates ei maksa jalgeesist unustada - üksainus vale samm ning valus allaveeremine on garanteeritud.

Aeg-ajalt läheneb matkarajale kitsas ja nõlvadel looklev metsatee, mida mööda harva autosid liikumas näeb.

Sadulmägi Neeruti kaitseala keskosas oli muinasajal eestlaste linnus. Mäe jalamil, Ees- ja Tagajärve kallastel asub mitu piknikuplatsi, kus võimalik jalgu puhata ja  grillida ka kesktalvel.

Juba pikemat aega kükitab järvede kallastel nukker Kalevipoeg - kuna Neeruti kant on tihedalt seotud Kalevipoja tegemistega, siis püstitati sinna eeposekangelase mälestuseks kivikuju. Piknikuplatside lõkkeasemed on kujundatud aga nutika siili järgi, kes Kalevipojale nõu andis.

Kahe järve vahele jääva lõkkekoha juures kõrgub väidetav energiasammas, mille juures matkajad edasiseks teekonnaks jõudu koguda saavad.

Kel soov öömajale jääda, siis piki matkarada veidi edasi kagu suunas liikudes asub mäeharjal mõnus varikatusega laagriplats. Seal mahub lavatsitele pea kümmekond matkaselli pikali heitma.

Pole sugugi ime kui öösel mäe otsas olijaid lumetorm tabab, hommiku saabudes aga öisest tormist vaid mõned valgemad laigud alles jäänud. Ilmastik mägedes on teadagi muutlik.

Edasi matkarada mööda sammudes jõutakse lõpuks Pariisi. Mitte küll Prantsusmaale, vaid Eesti oma Pariisi külakesse.

Kel matkarajast veel väheks jäi, saab Pariisis suuskadele astuda. Eri pikkusega suusarajad kulgevad üles-alla mööda Neeruti kaitseala kummaliste nimedega mägesid (Ristamägi, Nuuskaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi,  Mustakatkumägi). 

Asukohad:

Meloodiline mets: 59.316750,26.106887

Kalevipoeg: 59.305536,26.120480

Pariisi suusarajad: 59.269258,26.155951

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeestiAvasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

4 kommentaari

H
Huvitav  /   08:54, 4. jaan 2015
...on see, et ma olen Neeruti mägede kõrval üles kasvanud, aga kuulen esimest korda, et neid Jääaja muuseumiks kutsutakse
M
Muideks  /   20:13, 31. dets 2014
"Künka ja mäe piir ei ole siiski rangelt fikseeritud ning see sõltub peamiselt kohalikest eripäradest."

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis