(TEET MALSROOS)

Kui töövõimereform praegusel kujul jõuga läbi surutakse, siis pole sotsidel kevadiste riigikogu valimiste peale mõtet raha raisata.
Juba praegu on sotside „hea" koalitsioonipartner äsja vastu võetud kooseluseadusest tekkinud pahameeletormi suutnud osavalt „roosa erakonna" vastu kanaliseerida.
Jürgen Ligi taandumine võib küll tunduda sotsidele võiduna, kuid ta tuleb märtsivalimistel tagasi tugevamana kui kunagi varem ja võib valimisdebattides vaba mehena kõik oma registrid valla lüüa. Valijatele see meeldib.
Kogu jama sotside kaela
Erakondade populaarsusküsitlus näitas, et kõige rohkem kaotasid kooseluseaduse läbisurumisega just sotsiaaldemokraadid, samal ajal kui Reformierakonna positsioon jäi kõigutamatuks. Eelnenust innustust saanuna tahab ta nüüd iga hinna eest ka töövõimereformi läbi suruda. Ning teha seda taas viisil, et ühiskondliku pahameele selle räpakalt koostatud, pealiskaudse seaduse üle (mida surutakse läbi Euroopast saabuva suure raha tõttu) saaks enda kaela koalitsiooni sotsiaalse suunitlusega osapool ehk sotsid.
Sotsiaalminister Helmen Kütt on küll öelnud, et on valmis tagasi astuma, kuid vaevalt see sotside jaoks olukorda päästaks. Tuleb lihtsalt uus minister ja karavan läheks koerte haukumisest hoolimata edasi.
Kui kooseluseadus on nii-öelda maitse asi, seotud inimeste vabameelsuse ja tolerantsuse astmega, siis töövõimereform selle praegusel kujul on riigi toime pandav küüniline mõnitamine tervisekahjustuste, krooniliste haiguste ja puude käes kannatavate inimeste suhtes.
Viimased vajavad esmajärjekorras meditsiinilist ja sotsiaalset rehabilitatsiooni ja tingimusi töövõime parandamiseks, mitte värskelt palgatud töötukassa konsultandi poolt formaalsete paberite täitmist ja linnukest bürokraatide Exceli-tabelites.
Jah, Eestis on töövõimetuspensionäride osakaal elanikkonnas kaks korda suurem kui arenenud Euroopas. Samas aga suudetakse meil puudega inimestele kohandada aastas vaid naeruväärsed viis-kuus töökohta.
Kas töötukassa saab hakkama?
Ühelt poolt ei huvita riiki, miks ja kustkohast lisandub meil iga päev ligi 40 (!) töövõimetuspensionäri. Kuid riiki ei huvita antud juhul ka see, kuidas saab Põlva, Narva või Haapsalu invaliid endale töökoha olukorras, kus tervetes regioonides kogu Eestis ei jätku töökohti täis tööjõus inimestelegi? Riik ei suuda tagada noortele ja aktiivsetele pimedatele vajalikul hulgal juhtkoerte koolitamist või vaimselt heas vormis olevatele jalututele elektriliste ratastoolide hankimist. Nad tahaksid juba praegu olla ühiskonnas aktiivsemad kui seni. Meie aga hakkame reaalse toetuse asemel kulutama euromiljoneid konsultatsioonidele ja hindamistele? Abivahendid ja muu tegeliku abi lükkab riik aga taas omavalitsuste kanda.
Kas töövõime hindamine, millest on tehtud selle äraspidise reformi selgroog, muudab kuidagi invaliidi elu? Või on see pigem vahend, et vähendada toetuseks makstavaid summasid? Kas 500 töötukassa konsultanti, kes sisuliselt palgati invaliididele mõeldud raha arvelt, suudavad teha midagi peale lahtritesse linnukeste klikkimise ja endisele invaliidile ning nüüdsele töötule uue vastuvõtuaja määramise? Hoolimist ja sisu tooks sellesse äraspidisesse reformi kas või see, kui kõik need 500 uut konsultanti oleksid ka ise puudega või haigusega, mis ei sega seda tööd tegemast. Praegu toidavad invaliidid küll bürokraatiat, kuid kas nad midagi ka vastu saavad, see on seaduseelnõud lugedes küsitav.
Töötukassa ei ole suutnud lahendada kauaaegsete töötute probleemi, kelle protsent tööta inimeste üldarvust on pidevas tõusus. Nüüd aga saavad nad endale kaela kümneid tuhandeid puudega inimesi, kes pole mitte kunagi töötanud. Järeldused teeb igaüks ise.
Kas peatada reform või jätta oravad?
Kui sotsid ei taha kaks korda samasse ämbrisse astuda, tuleks neil nii valitsuskabinetis kui ka koalitsiooninõukogus püstitada küsimus: head kolleegid Reformierakonnast, töövõimereform, mis ei lahenda puudega inimeste muresid, vaid on mõeldud üksnes Euroopast saadavate miljonite kulutamiseks ja statistika parandamiseks – see pole meile vastuvõetav!
See reform tema praegusel kujul ei suuda tagada puudega inimeste suuremat kaasatust ühiskonnaellu. Laduda täiendav koormus niigi virelevatele kohalikele omavalitsustele on aga valitsusest lihtsalt vastutustundetu.
Me ehitame küll tehniliste näitajate poolest eilsesse päeva kuuluva Rail Balticu, kuid projekti läbisurujad ei räägi mitte kusagil sellest, kui palju selle struktuuri üllapidamine koos veeremiga meile tulevikus maksma läheb. Reformierakond lähtub oma tegevuses sellest, et Euroopast tulev raha on vaja iga hinna eest ära kulutada. Kuid iga reform tähendab püsikulusid ka pärast Euroopa abirahade perioodi.
Me sünnitame Euroopast saabuvate rahade pärast mingi nuriseaduse, mis muudab puudega inimesed töötuteks, kuid garanteeritult tagab töö vaid nendele 500 konsultandile, kes töötukassasse palgatakse.
Kümned organisatsioonid ja ühendused on praeguse töövõimetusreformi vastu. Nad ei suuda sellest seadusest lugeda välja vastuseid oma küsimustele.
Te olete arukad inimesed, Mikser, Saar, Allik ja Ossinovski. Teie erakonna nimes on sõna „sotsiaal" ja selle seaduse läbisurumisel tabab teid märtsivalimistel bumerangina saabuv šokk.
Praegu veel on teil, sotsid, võimalik säilitada oma nägu.
Juhul kui Reform ei ole nõus äpardunud töövõimetusreformi kalevi alla panema, tuleks neil lasta praadida omas mahlas: las proovivad neli kuud vähemusvalitsuses vingerdada, sest praegu ei ole mitte ükski parlamendierakond nõus oravatega valitsusse minema.

Jaga artiklit

25 kommentaari

K
kellel on eesti riigis hea elada?  /   15:09, 21. nov 2014
Ikka vargamäe bandel. Poisikestel kes rumalad ja ülbed, aga hullult enesekindlald. Ise olete süüdi kui olete invaliid või vana sest Eestil on vaid ilusad ja rikkad loetud.
A
Ardo  /   15:48, 20. nov 2014
MIna valin EKRE! Igaüks kes valib nelja kartelliparteid (aga eriti veel Riigiparteid e oravaid) on pahatahtlik Eesti ühiskonna suhtes!

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis