3
fotot

Minu soovitus on see, et kui vähegi suuremat pidu korraldada tahad, siis tuleks mõelda mõne mängutoa peale. Kari aastaseid lapsi võib su kodu esiteks sekunditega pea peale pöörata ja teiseks ei ole see peojärgne koristamine seda mõndakümment eurot väärt.

Mängutubasid on üle eesti väga palju, kuid meie valisime endale kõige kodulähedasema - Bibi Mängumaa. Selle koha suur eelis on see, et seal on väga paljud vajalikud asjad olemas - kausid, taldrikud jne. Ühtlasi on see juba kaunistatud. Ei pea ise sellega jamama.

Minu jaoks oli oluline ka see, et lapsel oleks ilus tort, mida meenutada. Seeõttu sai meie Mari neid lausa kaks. Ühe lõunaseks peoks ja teise õhtuseks. Oleks ju imelik õhtusel peol vaid koogijäänuseid pakkuda. Kaks pidu oli meid vaid selle jaoks, et ka lapsevabad külalised saaksid sünnipäeva tähistada.

Muidugi on vajalik keegi, kes oskaks kaamerat kasutada. Külalised teevad tihtipeale ka ise pilte, kuid palgatud fotograaf on kindlasti selles suhtes palju etem. Saime lapse sünnipäevast üle 100 pildi, mis kõik imeilusad, töödeldud ja sobivad igasse perealbumisse ideaalselt.

Kui palju toitu vaaritada ei viitsi, siis ära muretse. Aastased nagunii gurmeetoidust suurt ei hooli. Pane aga lauale värskeid juurvilju ja puuvilju, lisaks võid osta ka beebiküpsiseid, kamapalle, rosinaid jne. Lastel on hea midagi näksida ja täiskasvanute taljed jäävad mõnusalt peeneks.

Mõned küll leiavad, et pole see esimene sünnipäev midagi nii oluline - laps ju pärast ise nagunii ei mäleta. Ma siiski arvan, et lapsel on kunagi endalgi tore pilte vaadata ja ka vanematel on kena tähistada aastat vanemaks olemist. Lapse rõõmuks jääb see, et saab ühe päeva koos paljude teiste lastega mängida.

Samas on nii väikestel ja tegelikult ka suurematelgi selline jama, et lapsed kipuvad tihtipeale haiged olema. Isegi, kui tõbi suur pole, siis nohuga teiste sekka minna ei ole üldiselt soovitatav, kuigi ühel sünnipäevakutsel oli rõhutatud, et nohu ei ole haigus ja et ka nohused lapsed on peole oodatud. See on kahe otsaga asi - ühest küljest ei ole nohu tõesti mingi surmatõbi, aga nii väikestel lastel, kes ise nuusata ei oska, on see siiski väga ebameeldiv ja ebamugav aeg. Ei saa ju korralikult lutipudelit imeda, lutti võtta, öösel magada. Seetõttu hoian mina nohused lapsed siiski pigem eemale.

Olen netist lugenud nende laste sünnipäevadest, kes korraldavad suure peo ja siis ei tule kedagi kohale. Suuremat last võib selline asi muidugi hingepõhjani solvata ja pettuma panna, väikestel ei ole vahet, sest nad ei saa nagunii aru, kes sinna kutsutud oli ja kes mitte.

Näiteks ei tulnud Mari sünnipäevale pea ühtegi oktoobribeebit, sest kõik olid korraga sama viiruse saanud (arvatavasti ühelt kokkutulekult). Maril ei oleks aga saanud rohkem ükskõik olla.

Eks see nii olegi, et laps tunneb rõõmu sellest, kui tema ümber on rõõmsad inimesed. Olgu see siis mängutoa täis teisi beebisid või ainult ema ja isa. Mured sünnipäevade pärast hakkavad vist alles kolmandast eluaastast, kui laps ise ka midagi aru saab, või mis?

Kuidas teie oma lapse esimest sünnipäeva tähistasite?

Jaga artiklit

4 kommentaari

P
Paluks teist blogiat!  /   08:30, 28. okt 2014
No ei huvita kohe üldse see malluka blogi! Võtke keegi asjalikum, kes lastest ikka ka midagi jagaks. Mallukal oleks justkui nuku majas, kellega ta ei oskagi midagi peale hakata!
7
7-lapse ema  /   18:11, 27. okt 2014
Laste esimesed sünnipäevad on tõesti toredad.Meie pidasime oma laste esimesed sünnipäevad kõik kodus ja panime lauale hästi palju tervislikku toitu mida väiksed lapsed hästi nosida said.Hästi palju pilte sai tehtud ja kõik albumisse pandud nüüd lapsed vaatavad vahest huviga neid sünnipäeva pilte.

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis