(TIINA KÕRTSINI)

Korteri ostjat võib vahel tabada halb üllatus, kui ta väljavalitud sajaruutmeetrise korteri ostu vormistama minnes saab teada, et ametlikult on pinda poole vähem – ülejäänu on loata ehitatud laiendus, mille kohta pole ühtki paberit.

Mõnikord üllatab see ka müüjat, teab 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht ­Mihkel Oiderma: "Erinevalt praegusest, ei peetud buumi ajal seda suureks probleemiks. Loata laiendatud kortereid osteti ja müüdi, sõltumata kõikvõimalike lubade olemasolust või sellest, kas paberitel kirjas olevad ruutmeetrid klappisid tegelikkusega või mitte."

Varem vaadati läbi sõrmede

Probleeme tuleb Oiderma sõnul ette õige sageli ja mõnelgi juhul pole praegune omanik, kes korterit müüb, ise justkui milleski süüdi, sest loata laienduse, näiteks pööningule, on teinud eelmine – või ka mõni veel varasem – omanik.

"Ka siis, kui praeguse omaniku korter on ostetud laenuga ja inimene, kes seda nüüd osta soovib, ajab asja sama pangaga, võib selguda, et temale laenu ei anta, sest korteri tegelikud andmed ei vasta neile, mis on kirjas näiteks ehitusregistris."

Kui ostja laenu ei vaja, võib ostu vormistamine sujuda tõrgeteta. Elabki siis inimene seal halba aimamata, turvalisusele mõeldes ka kindlustab oma kodu. Kui siis aga tõesti midagi juhtub, võib selguda, et kindlustus kahju ei korva – sest elamispinda on omavoliliselt laiendatud ja ametlike andmete järgi pole ühte osa korterist justkui olemaski.

"Rahaline kahju võib mõnikord olla ikka väga suur," teab Oiderma. "Selliste ebameeldivuste ennetamiseks oleks mõistlik korterit puudutavad andmed juba enne ostu täpselt üle kontrollida. Kui seda aga õigel ajal tehtud ei ole, tuleks asjade tegelik seis nüüd ametlikult vormistada. Ehkki seda tagantjärele teha võib tunduda keeruline ja tülikas, ei maksa pead liiva alla peita – vormistamisega venitamine võib vahel väga valusasti kätte maksta."

Loata WC-d ja duširuumid

Uus Maa Tartu büroo müügijuhi Kristi Väljaotsa sõnul puutuvad maaklerid sageli kokku olukorraga, kus korteri laiendamiseks on napsatud jupike ühist trepikoda ja ehitatud sinna WC ja vannituba: "Neid juhtumeid tuleb ikka ette, kus paberite järgi korteris torustikku polegi, aga tegelikult on elamist laiendatud ja olemas on nii WC kui ka vannituba. Või siis on välja, koridori ehitatud ühisest WCst veetud korterisse torud. Vähe sellest, et omavoliliselt – tegelikult ei tea sellisel juhul ju keegi, kas ehituslikult on kõik õigesti tehtud."

Ingmar Saksing LVM Kinnisvarast märgib, et Pärnus on olnud ka juhtumeid, kus niisuguse omavolilise ühisruumi hõivamise korral pole tagantjärele vajalikke kokkuleppeid saadud ja lõpptulemusena on innukas korterilaiendaja olnud sunnitud taastama majas endise olukorra – tehtu lammutama. Võib aga juhtuda, et lammutama peab mitte see, kes tegi, vaid järgmine omanik, kes korterit ostes kõike üle ei kontrollinud.

"Ostja võiks vähemalt maja või korteri plaani näha küsida ja seal näpuga järge ajada," ütleb Saksing. "Peale ruutmeetrite on tegelikult veel terve hulk olulisi nõudeid, millele eluruum peab vastama, neid kõiki tuleks jälgida." Ehitusregistris olevaid andmeid saab kontrollida kohalikus omavalitsuses ja seda tuleks tingimata teha – siis on teada, mis osas tegelik olukord paberitele ei vasta.

Kinnisvara-asjatundjad ei soovita koduostjal soostuda senise omaniku pakkumisega pigistada silm kinni ja osta näiteks 70ruutmeetrine korter, mis ametlike paberite järgi on poole väiksem.

"Sellega on täpselt samamoodi nagu tehnilise ülevaatuseta autoga," ütleb Ingmar ­Saksing. "Auto on hea, kõik on justkui korras – aga ainult seni, kuni vahele jääd. Kindlam on siiski kõik asjad seadusega kooskõlla viia."

Vajalikud toimingud

Kui soovid oma korteriomandit laiendada või seda ümber ehitada siis:
taotle eskiisprojektile kaasomanike nõusolek – selleta pole mõtet hakata muude dokumentide taotlemisele aega raiskama;

- esita linna(osa)valitsusele eskiisprojekt ja taotle projekteerimistingimused;
- lase teha arhitektuurne eelprojekt vastavalt projekteerimistingimustele;
- taotle kooskõlastus päästeametist (vajadusel ka muinsuskaitsest);
- taotle kohalikust omavalitsusest ehitusluba;
- telli ehitusprojektid (ventilatsioon, elekter, küte vms);
- kandke muutunud korteriomandid notari juures ehitusprojekti alusel kinnistusraamatusse;
- nõua ehitajalt ehitustööde dokumenteerimist ja valmimise järel taotle kasutusluba.

Jaga artiklit

23 kommentaari

  /   21:17, 28. veebr 2016
Tallinn - Nõmme, Rahu tn 13 elamu kaasomanike ühiskasutuses olnud pööning muudeti elamu ümberehituse käigus aastatel 2007 – 2008 ühe kaasomaniku eluruumiks. Elamu muutus seega ka kolmekorruseliseks.
Selleks puudus teiste kaasomanike Ilme Käärma ja Linda Käärma nõusolek ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti luba. Seal on kirjas maksimaalne korruste arv 2.
Notariaalselt kinnitatud kinnistu kasutamiskord näitab omakorda, et 2. korrus ehk katusekorrus lõpeb luugiga 60 x 80 pööningule.
Lisaks ei vasta projektile 1. korruse esikute ja tehnilise ruumi väljaehitus, mille jaoks puudub ka kaasomanike nõusolek.
Seega on elamus umbes 60 m2 ebaseaduslikku neto – ja abipinda, mis ei ole kirjas ehitisregistris, mida ei tea pank – hüpoteegipidaja ja sellega seotud kindlustuseandja, ja notar, kes on kinnitanud kinnistu kasutuskorra. Samuti ei ole see pind jaotatud vastavalt kaasomanike mõttelise osa suurusele.
Omanikujärelvalve teostaja oli Kersti Kurissoo, teataja ehitustööde alustamise kohta Raivo Kurissoo.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis