NOOR EMA: Egle räägib, et kuigi laps oli neil mehega planeeritud, on temast tänaseks saanud üksikema. (Kristiina Tilk)

Nõustaja: noorelt sünnitades võib enda arendamine unarusse jääda.

Aasta tagasi kirjutasime kahest noorelt emaks saanud tüdrukust, kes toona kinnitasid, et nende otsus laps sünnitada oli ainuõige. Kuigi neidude elu pole läinud just selline, nagu nad unistasid, on nad rahul. "Võin julgelt väita, et nüüd on kõik tunduvalt parem!" kinnitab üks neist.

Egle lugu:

Egle sai emaks 17aastaselt. Aasta tagasi kinnitas ta, et laps oli neil kaaslasega planeeritud. "Lootus oli, et saame lapse, lihtsalt ei teadnud, et selles vanuses," rääkis neiu tollal.

Aastaga on Egle elu palju muutunud. Kuigi neiu läks pärast põhikooli edasi haridust omandama õhtukooli, on ta praegu akadeemilisel puhkusel. "Koolist võtsin aastase puhkuse, kuna september ja oktoober on lasteaias proovimine," sõnab ta.

Muutunud on ka suhted lapse isaga, kellega ta enne koos elas. "Hetkeseisuga käin ma tööl ja nüüdseks olen ka üksikema," räägib Egle.

Aga: "Võin julgelt väita, et nüüd on kõik tunduvalt parem!"

Egle sõnul oli alguses üksinda raske. "Suve algul, kui mehest lahku läksin, oli veidi raske, kuid praegu ei kurda üldse. Ma sain super hea töökoha, mille kõrvalt jääb nii lapsele kui ka endale aega," lausub teenindajana töötav Egle.

Millised on lapse ja isa suhted? "Isa pole lapse vastu ligi neli kuud huvi tundnud," ohkab neiu.

Siiski lisab ta, et vaatamata sõprade soovitusele küsida lapse isalt alimente, ta seda tegema ei hakka. "Kui ta poole aasta jooksul lapse vastu huvi ei tunne, lasen hooldusõiguse ära võtta," lausub Egle kindlameelselt.

Egle sõnul saab ta alati loota ka oma vanemate abile. "Seni olen ise hakkama saanud. Mul on mõistev ülemus ja tööajad klapivad lapse aegadega," märgib ta rahulolevalt.

Siiski – kui on vaja olnud, on ta palunud vennal oma last hoida.

Maili lugu:

Maili, kes sai lapse keskkooli lõpuklassis, 18aastaselt, sõnab, et lapsest loobumise mõtet ei tekkinud tal kordagi. Kuigi Maili soovis ülikooli õppima minna, ei saanud ta seda eelmisel aastal rahalistel põhjustel teha.

"Kui ülikooli minna tahan, siis peaksime kolima. Kolimine oleks aga raske, sest praegu maksame oma korteri eest ainult kommunaale, siis peaksime kõike maksma," rääkis neiu aasta tagasi.

Nüüd ütleb Maili, et võrreldes eelmise aastaga on elu lihtsam. "Raha on rohkem, mis tähendab, et ka probleeme on vähem," teatab ta.

Raha on rohkem seetõttu, et nüüd käib ta ka ise tööl. "Esimene aasta oli raskem, sest siis oli laps väike ja olin temaga kodus. Nüüd on aga laps kasvanud ja panime ta lasteaeda. See andis mulle aja, et tööle minna."

Maili sõnab, et ka probleeme, mis olid eelmisel aastal rahalise kitsikuse tõttu, on jäänud vähemaks. "Tegime ise selle nimel tööd, et asjad paremuse poole liiguksid. Istusime maha ja rääkisime hingelt ära, mis meid teineteise käitumise juures häirib. See on kogu suhte muutnud tugevamaks," sõnab ta ning lisab, et nääklemisi tuleb küll ette, aga harva.

Koolitee jätkamise mõtet pole neiu maha matnud "Ma ei tea, kas ma just ülikooli minna tahan, aga tunnen, et midagi tahan ma veel õppida. Kuna hetkel käin tööl ja laps on alles väike, olen vaadanud mitmesuguseid kursuseid, millest osa võtta," kostab Maili.

Perenõustaja: arenemisvajadus ja vanemaroll võivad teineteist segama hakata

EELK Perekeskuse peanõustaja Kärt Kase sõnul võib noorelt vanemaks saamise juures kõige keerulisem teema olla enda arengu ning uue rolliga seotud segadus.

"Kui me räägime vanusest 15, siis see on teismeiga. Tegelikult on ju teismeeal omad ülesanded – iseseisvuda ja kujundada oma identiteet. Kui nüüd saada selles vahemikus laps, siis on kohe juures ka ema- või isaroll," räägib nõustaja, kelle sõnul võib juhtuda, et need kaks – arenemisvajadus ja vanemaroll hakkavad teineteist segama.

"Mõnes mõttes peaks ju proovima, kuidas olla iseseisev, maailma ja ennast avastada. Samal ajal aga tuleb hoolitseda väikese inimese eest. See võib tekitada probleeme."

Kase sõnul võib noorte lapsevanemate suhteid mõjutada see, kui üks võtab asja tõsisemalt kui teine. "Teismeeas on täiesti normaalne, et käiakse pidudel või niisama väljas ning suheldakse mitmesuguste inimestega. Aga nende puhul, kes võtavad oma kohustust lapsevanemana tõsisemalt, on see raskendatud," räägib peanõustaja.

Oma jutu illustreerimiseks loob ta näitliku olukorra. "Kujutan ette olukorda, kus on noor ema ja noor isa, kes on mõlemad vastselt täisealiseks saanud. Võib-olla üks, näiteks ema, võtab seda rolli tõsisemalt, tundes, et ta lihtsalt peab nii tegema, teine aga jätkab sellist elu nagu ta oleks endiselt vaba."

Kase sõnul võib antud näite puhul tekkida probleem, kui ka lapse ema tahab sarnaselt isale käituda tavalise noorena, aga annab endale aru, et nii ei saa. Samas on tal ootus, et ka isa muudab oma eluviisi, aktsepteerib oma uut vastutust ja kohustusi.

"Ja seda enam on ta siis mehe peale pahane, et kuidas teine pool võtab endale õiguse elada endisel viisil ning mitte arvestada sellega, et neil on laps. Ma kujutan ette, et selline naise poolt vaadatud ebaõiglus viib tõsiste vaidlusteni ja paari kaugenemiseni teineteisest. Siin aga ei tohi oma murega üksi jääda," sõnab nõustaja.

Jaga artiklit

7 kommentaari

P
Pisipõnni noor emme .  /   21:43, 11. okt 2014
Sain lapse 16 aastaselt! Laps on juba 1aasta ja 2 kuune. Ei ütleks ,et noorelt emaks saades ootab sind ees ´´alla käigu trepp´´. Mees on minust 7 a, vanem ja Ta on super isa. Ei ole nii ,et ah saab noorelt lapse, nüüd mees paneb jooksu , elu jääb elamata, tööd pole ja mis kõik veel. Olen väga iseseisev ja ei soovi kõrvaliste isikute abi.
Muidugi lapse sünniga muutuvad naise prioriteedid. Ilmselgelt on ema lapsega ja unustab peod. Õnneks pole ma peo inimene olnud pigem siuke kodukana :) Ühesõnaga alati ei tasu kõiki ühtepotti panna. :)
M
MATS  /   09:57, 11. okt 2014
Helesinised unistused ei tarvitse täituda ja noor lapse isa tõmbab üsna sageli minema, uutele jahimaadle. Isaks olemine nõuab siiskiteatavat küpsust. Ja ka lapse emadel tuleb oma edaspidises elus korrektiive teha. Mitte kõik plaanid ei täitu. Iga asja eest tuleb maksta. Näiteks kas või edasisest haridusteest loobuda. Samuti jätta hüvasti oma vaba aja ning lõbustustega, piirata iseenda jaoks kulunud rahalisi väljaminekuid j.n.e.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis