Kadunud lootus: üldlevinud teadmine, et 85% Rail Balticu maksumusest tuleb Brüsselist, on osutunud vääraks. See pole kunagi tõele vastanudki, ütlevad asjaomased. (AFP)

Väärtõlgendus, et 85 protsenti Rail Balticu (RB) kiirraudtee ehituseks kuluvast rahast annab Brüssel, on siiani rosinana teeninud hiigelprojekti kodumaist müügikampaaniat. See väide ei pea siiski paika. Teatud juhul võib toetuse määr olla null.

Brüsseli piiritusse lahkusesse uskujad on hurjutanud kõiki neid, keda on vähegi olnud alust kahtlustada püüdes RB projekti ettevalmistamisele kaikaid kodaratesse pilduda. Oma osa said selles ka head lõunanaabrid leedulased, kui tulid lagedale hiljaks jäänud plaaniga tõmmata tulevane kiirraudtee läbi ka pealinnast Vilniusest. "Iga päev on arvel," ahastasid meedias RB toetajad. "Kui nüüd venitada, võime ilma jääda suurest osast raudtee ehituseks mõeldud rahast."

Raudteele kulub 500 miljonit eestlaste raha

Ajakirjanik Sulev Vedler tuletas seda väärtõlgendust meelde eilses Eesti Ekspressis ja ütleb, et see, kes arvab, et Euroopa Liit (EL) katab 85 protsenti kiirraudtee ehituse kogumaksumusest, on asjast lootusetult valesti aru saanud. Tal on õigus, selgus Õhtulehe järelpärimisele saadud majandusministeeriumi selgitusest.

"Et EL saab katta 85% vaid nn abikõlbulikest kuludest, on teada aastast 2011 ja sellest on korduvalt ka kirjutatud," ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda Õhtulehele. " Püüan natuke lihtsamalt seletada. Eestil tuleb maksta kinni omaosalus, sest Euroopa Liit ei peagi kõiki ja kõike kinni maksma. EL leiab, et RB on vajalik Baltimaade ühendamiseks Lääne-Euroopaga ja on nõus oma õla alla panema ja seda mõistlikul määral. Rahastamise loogika on selles, et abi määr on enam-vähem täpselt nii suur, et tagada raudtee tasuvus ehk et ta omadega toime tuleks. Kui uued uuringud/arvutused näitavad, et raudtee äriplaan on nii hea, et ta tuleb omadega toime igasugu abirahata, siis on toetuse määr null."

Ruuda sõnulei rahastata Eesti Rail Balticu ehitust kindlasti teiste riigi oluliste kulutuste arvelt ehk teisisõnu: pensionid selle tõttu tõstmata ei jää.

"Kui RB Eesti koridor maksab tänastele planeerimisandmetele tuginedes ca 1,14 miljardit eurot, siis tuleb Eestil omaosaluseks arvestada ümmarguselt 500 miljonit eurot," räägib Ruuda. "Eelprojekteerimise etapil andmed täpsustuvad. Euroopa Ühenduse Rahastust (CEF) saame esmalt taotleda 191 miljonit eurot, millele esimene taotlus tuleb esitada 2015. aasta veebruaris. Kui projekt on korralikult käima läinud, on edaspidi võimalik CEFst veel toetust juurde taotleda. Põhimõtteliselt on võimalik taotleda kõik 644 mln eurot EL vahenditest kahe finantsperioodi jooksul."

"Hiljuti saime teada, et Siim Kallase algatusel on Rail Balticu Eesti lõigu tarvis CEF-i ümbrikusse pandud 191 miljonit eurot," ütleb kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust aktivist Vahur Tõnissoo skeptiliselt. "Mida päev edasi, seda selgemaks saab, et tänase seisuga on puudu 949 miljonit eurot. Lubatud toetusest 85 protsenti on saanud 17 protsenti."

Vahur Tõnissoo järeldab, et varem plaanitud kujul ei ole võimalik RBd ehitada, sest raha ei ole ning keegi ei tea täpselt, kuidas projekti tulevikus rahastada.

"Võib juhtuda, et saame praegusele Tallinna–Pärnu–Mõisaküla raudteetammile ehitada ainult ühe rööpapaariga euroraudtee," fantaseerib Tõnissoo. " Selleks tuleb aga riigil see raudteetamm enne Marcel Vichmannilt ära osta. Kui see ei õnnestu, jääb järele ainult Tallinna–Tartu–Valga raudteetamm."

Vahur Tõnissoo sõnul on samal ajal, kui planeerimine ja geotehnilised puurimistööd Pärnumaal täie hooga edasi käivad, Rail Balticu suur mull tegelikult juba lõhkenud.

Kust võetakse omaosaluse miljonid?

Kriitikud ei jaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate optimismi, kuid kui ühel heal päeval tõesti kopp maasse lüüakse, tahaksid nad küsida, kust kavatseb riik võtta ehituseks vajaliku pool miljardit eurot.

Riigieelarvele Sulev Vedleri sõnul lootma jääda ei tasu. Küll aga võiks tema väitel mõelda laenuvõtmisele, eurovõlakirjadele või siis erarahale. Majandusministeerium suurprojekti rahaallikat avaldama ei soostu, küll aga olevat Vahur Tõnissoo sõnul eilse päeva jooksul RB kodulehelt lõpuks kadunud väide, et 85 protsenti kiiraudtee kogumaksumusest rahastab Brüssel.

Jaga artiklit

27 kommentaari

A
Arvutage veel  /   21:27, 9. okt 2014
Lisaks ehituseks vajaliku poole miljardi eurole hakkab püsivat olema vaja raha raudtee hoolduseks ja ülevalpidamiseks. Ja ka need summad pole väkesed! Eesti ei suuda eales selle raudteega kasumisse jõuda, sellest peaks isegi algharidusega Juku aru saama. Kahju, mida rudtee ehitamine tekitab Eesti loodusele ja maastiku terviklikkusele, põllu- ja metsamaa hävitamisele on üüratult suurem.
T
TJ Tallinnast  /   20:31, 9. okt 2014
Aeg oli juba ammu, keegi ei osanud öelda, mida ja keda hakatakse tupik jaamast nim. Eesti vedama. Parem kulutada see riigi teede võrgu korrastamiseks, saartega parema ühenduse loomiseks ning inimeste elujärje parandamiseks. Ükski eestlane ei poolda tulutut projekti Kallase 'Ausamba' näol.

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis