(ALDO LUUD)

Ma pole ennast kunagi folgisõbraks pidanud. See, et ma sinna täna sõidan, on pigem sellepärast, et kõik mu tuttavad folgiinimesed lähevad. Miks ma siis ei tunne end nende hulka kuuluvat?

Et välja selgitada, tegin väikse eksperimenti. Lasin ühel põlisel, folgi sees elanud ja sündinud inimesel nimetada asju, mis tema arvates seda iseloomustavad. Sain vastuseks: vaadikali, masinajäätis ja muru peal pikutamine. Natuke hiljem tuleb ka „see tants, mida nad ketis läbi rahva veavad".

Tekib küsimus, kas festivalikülastajatel siis muusikast – või õigemini – pärimusmuusikast ka üldse sooja või külma on. Esinejatest tulevad mul esimesena meelde Zetod... ja siis. Noh, ega rohkem ei tulegi. Ja Zetodest ka kahjuks ainult Vabarna. Ja arvan, et ma pole ainus, kellel see nii on. Muidugi, folgisõbrad, ärge laske ennast nüüd häirida – minu puhul on tegu täieliku folgivõhikuga ja on mu enda süü, et sellega paremini kursis pole.

Aga miks ma siis ikkagi pärimusmuusika festivalile lähen, kui mitte muusika pärast?

Vastus on: mitte ainult muusika, vaid kogu festivali pärast. Korraliku elamuse saamiseks ongi ju vaja ühendada kõik need tegurid – vaadikali, masinajäätis, muru peal pikutamine ja kõrvupaitav muusika, mille järgi tantsida, kui pikutamisest isu täis saab.

Jäätist ma söön, pikutada võin, tantsida oskan põhimõtteliselt ka. Ehk saab minustki siis varsti folgiinimene.

Jaga artiklit

7 kommentaari

R
Robi  /   13:41, 26. juuli 2014
sina -folgiinimene,Kiviberg-äriinimene. ja ongi paigas...
M
misasja  /   21:26, 25. juuli 2014
Anete mis krdi mõistujuttu sa suvel palava ilmaga kirjutad??? ma ei ole su fänn enam nii!

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis