POLE ERAND: Peeter Vähi nendib, et ta pole sugugi ainus, kes püüdnud kustutada jälgi heliteosest, millega ta rahule ei jäänud. Oma teoseid olla hävitanud ka näiteks tšehhi helilooja Antonín Dvorak ja saksa helilooja Carl Orff. «See on täiesti loomulik asi,» usub Vähi. (Teet Malsroos)

Helilooja hävitatud muusikateos jõuab siiski kuulajateni

Helilooja Peeter Vähi kustutas 2006. aasta orkestriteose "Palveveski" oma loomingu nimekirjast, lennutas noodid prügikasti ja vabanes teosega seotud arvutifailidestki. Niivõrd pettunud oli ta selles, kuidas veerandtoone sisaldav orientaalse helikeelega pala eri orkestrite esituses kõlas.

Taipei filharmooniaorkestril olid noodid aga alles ja pika keelitamise peale said taiwanlased Vähilt nõusoleku teost Eesti publikule ette kanda.

"Mul endal enam neid noote pole. Arvutifailid on kustutatud ning prinditud ja köidetud noodid, mis mul kodus olid, viskasin lihtsalt prügikasti. Need vedelevad ilmselt Pääsküla prügilas või on juba taaskasutusse läinud," möönab Peeter Vähi, kes kirjutas "Palveveski" Euroopa Liidu kammerorkestri tellimusel.

"Ma kasutasin selle loo puhul idamaiseid helilaade, kus on veerandtoonid, mida lääne notatsioonis üldse ei märgita. Kui ma seda arvutis programmeerisin, olid helikõrgused ideaalselt puhtad, aga kui Euroopa orkestrid seda mängivad, on see alati mustalt kõlanud.

Mõtlesin algul, et orkester on kehv ega viitsinud proovi teha, aga kui ma seda juba kolmanda koosseisu esituses kuulasin, otsustasin ma selle oma teoste nimekirjast maha võtta," põhjendab Vähi ja tõdeb: "Kui jätta kõrvale muusikakooliaegsed katsetused, siis ei olnud ma seni ühtegi tööd prügikasti saatnud."

Iroonilisel kombel kõlab teos peagi tema enda ellu kutsutud klassikalise muusika festivalil "Klaaspärlimäng".

Helilooja annab Taiwanist pärit Taipei filharmooniaorkestrile võimaluse tõestada, et teost ikkagi saab esitada nii, et see autori ootustele vastaks.

"Seni pole ma rahule jäänud, aga never say never. Ehk tuleb tõesti mõte, et miks mitte, see võib täitsa kõlada?" poetab Vähi ettevaatlikult.

Tema elukaaslane ja "Klaaspärlimängu" direktor Tiina Jokinen on hoopis optimistlikum:

"Ma kujutan ette, et see teos kõlab taiwanlaste esituses jube hästi. Idamaades on sellised helikõrgused, mida eurooplased ei suuda väga täpselt tajuda ega mängida, täiesti tavalised."

Noodi sai Taipei orkester Vähi enda käest, enne kui helilooja peas küpses otsus teosest vabaneda. "Peeter oli selle ära unustanud ega küsinud noote tagasi," räägib Jokinen. Teos on orkestri repertuaaris 2012. aastast.

"Teine valik oli Taiwani orkestrit mitte esinema võtta. Aga see on ülimalt hea orkester. Peeter tahtis ikkagi, et nad siia tuleks. Kui tema ultimaatum oli, et seda teost ei tohi mängida, siis orkestri ultimaatum oli, et nad esitavad Eesti heliloojate loomingust just seda ja ei midagi muud. Lõpuks ütles Peeter pika mokaga, et olgu," meenutab Jokinen.

"Kuna teosel on budistlik sisu ja Taiwan on budistlik maa, siis mõtlesin, et okei, jäägu see siis viimaseks ettekandeks. Suure tõenäosusega seda rohkem kuulda ei saa," jääb Vähi tõrksaks.

"Klaaspärlimäng" algab neljapäeval ja kestab 16. juulini. "Palveveskit" saab kuulata teisipäeval kell 19 Tartu Jaani kirikus.

Vähi loomingust kõlavad festivalil ühtlasi lühiteosed "In Memoriam HM", mis on kirjutatud Andres Mustoneni lahkunud abikaasa Helle Mustoneni mälestuseks, ning "Nelikümmend kaks", mis pühendatud 42aastaselt surnud muusika suurkujudele Elvis Presleyle, Joe Dassinile ja Vladimir Võssotskile.

Jaga artiklit

2 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis