(TIINA KÕRTSINI)

Üksikkandidaat Olga Sõtniku küsimustele vastab üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš.

Sinu kampaania avapauk oli tänaseks üle 170 000 vaatamise kogunud videoklipp Putinist (kuulus klipp „Käi p**se, Vladimir Putin!“ - toim). Kuidas venekeelne kogukond on sellele reageerinud ja kas see soodustab integratsiooniprotsessi või mitte?

Kui eestlaste hinnangud sellele klipile olid valdavalt ühesugused, siis venelaste arvamused olid seinast seina. Mõni lubas mind nõukogude võimu taastamise korral kohe oksa tõmmata või parimal juhul Magadani saata. Aga oli ka neid, kes leidsid, et ma päästsin venelaste mainet Eestis. Enamiku reaktsioon oli üsna nõutu, sest “Ühtse Eesti suurkogu” olid näinud neist vaid üksikud. Ja ma ei hakanud Mähari klippi vene keelde tõlkima ühe tema fraasi tõttu: “Käi p**se ka sina, kuradi venelane, et sa oled pätt, et sa oled kurjategija”. Mine tea, äkki mõni õrn hing jälle solvub ning integratsiooniprotsess lendab sinnasamasse, kuhu ma Putinit ja Savisaart saatsin.

Mis on kõige suurem probleem, millega Euroopa Parlament peab tegelema järgmisel perioodil?

Euroopa Liidu siseselt: masu ja erineva kiirusega arenevad piirkonnad. Kuidas taltsutada pankade soove saada aina rohkem garantiisid valitsustelt, ise seejuures täiesti vastutustundetut laenupoliitikat viljeledes, mis põhjustab pankrotte ning riigimajandust kraavi viib. Kuidas jagada struktuurtoetusi liikmesriikidele nii, et Peipsi talumees ei peaks kurkide asemel jälle maisi kasvatama hakkama, nagu Hruštšovi ajal, sest mingid Brüsseli bürokraadid arvavad, et nii on kogu Euroopale kasulikum.

Euroopa-väliselt on kõige pakilisemad probleemid seotud naabruspoliitikaga: kuidas endiseid Nõukogude Liidu riike Kremli mõjusfäärist välja tuua ja Euroopa ning ülejäänud läänemaailmaga paremini siduda.

Kas sinu lapselapsed elavad Euroopa Ühendriikides või Euroopa riikide liidus?

Ajaloolist ja kultuurilist tausta silmas pidades ei usu ma, et Euroopa Ühendriigid on üldse võimalik perspektiiv, isegi kahe või kolme põlvkonna pärast. Samas ma pooldan edasist föderaliseerumist ja Euroopa institutsioonide rolli suurendamist teatud valdkondades, nagu näiteks välispoliitika või majandus. Parim positiivne näide on Euroopa keskpank, kes võitleb liikmesriikide eelarvetasakaalu nimel. Ning ma ausalt öeldes annaksin proua Merkelile veel tugevamad vitsad Kreeka, Portugali ja muude Lõuna-Euroopa vendade nüpeldamiseks, kes ei viitsi raha lugeda ja kellele meeldib teiste eurooplaste, sh eestlaste kulul lihtsalt üle jõu elada.

Senimaani ainuke n-ö "venelane" Euroopa Parlamendis oli Tatjana Ždanoka Lätist, kes paistis välja lätivastaste väljaütlemistega ja oli üsna venemeelne. Kelle huvisid peab esindama Eestist valitav venekeelne saadik?

Läti viimane ametlik kommunist Ždanoka on pigem Kremli-meelne. Tema tegevus on sügavalt kahjulik eelkõige venelastele endale, sest ta loob Balti riikides elavatest venelastest kuvandi kui neostalinistidest. Ma väga loodan, et uue Euroopa Parlamendi koosseisu tal enam asja ei ole. Aga kui tema või keegi tema kaasvõitlejatest ühingust Mir Bez Natsizma (Yana Toom, Mihhail Stalnuhhin) siiski sinna pääseb, siis annan lubaduse, et hakkan käima kõikidel nende üritustel vastupropagandat tegemas. Ning teen seda kirglikult.

Mis sulle ei meeldi Euroopa Liidus ja/või Euroopa Parlamendis?

Enneolematu bürokraatia õitseng ja üldine läbipaistmatus. Struktuurfondide vahenditest lehmalauta ehitav talupidaja peab esitama iga lehma kohta majandushuvide deklaratsiooni kolmes eksemplaris ja arvestama kümneaastase auditi võimalusega, samas kui ELi ametnikud ja poliitikud elavad nagu kuninga kassid, varjates informatsiooni oma soodustuste ning kompensatsioonide kasutamise kohta. Lihtne näide: igal Euroopa Parlamendi saadikul on igas kuus ette nähtud 21 700 eurot esinduskuludeks, mida peab kasutama kohtumisteks valijatega ja Euroopa idee propageerimiseks. Samas mõnel meie eurosaadikul pole Eestis isegi bürood! Kuhu see meeletu raha siis neil lendab? Euroopa Parlamendi saadik võib seda mitte avaldada, kui ta ei soovi. Ja meie kuus senist saadikut kõik solidaarselt vaikivad.

Selles mõttes on riigikogu palju demokraatlikum ja läbipaistvam oma kuluhüvitiste süsteemiga. Kõik tšekid on vähemalt avalikud ja Õhtuleht saab kord kvartalis nuhkimas käia, kes rahvaasemikest on jälle südaöö paiku kesklinnas üksinda pitsat söönud ja restoraniarve maksumaksjale kompensatsiooniks esitanud.

Mis alustel tuleb ELil ehitada suhteid Venemaaga? Kas läbi ühtse ELi välispoliitika või igal riigil peaks olema oma strateegia? Kas see peab olema agressiivne nagu sinu video või pigem rahulik ja konstruktiivne?

Sõltub olukorrast. Kui agressiivne joodik laamendab tänaval, ründab teisi inimesi ja lõhub aknaid, siis tuleb teda kõigepealt näoga vastu seina rahustada ja kainestusmajja viia. Alles hommikul saab temaga alustada konstruktiivset dialoogi sellest, kuidas ta saaks tekitatud kahju korvata. Sama loogika kehtib ka Venemaaga: kui nende armee on Slovjanskis ja Krimmis rahva omakaitset teesklemas, Ukraina piiril seisavad Lõuna ja Lääne kaitseringkonna operatiiv-väekoondised ning Putin võtab okupeeritud Sevastopolis vastu võidupüha paraadi, siis sellele tuleb reageerida vastavalt. Tuleb külmutada igasugune sõjaline koostöö Venemaaga, suurendada NATO vägede kohalolekut Euroopas ja eelkõige Venemaaga ühist piiri omavates riikides ning üha karmistada majandussanktsioone Moskva suhtes.

Kui nad muudavad oma käitumist ja taganevad Ukrainast, siis võib jälle restardi teha ja hakata arutama võimaliku koostöö, viisavabaduse ja muu sarnase üle.

Jaga artiklit

6 kommentaari

M
Minu..  /   17:47, 13. mai 2014
..arvates peaks selle Zdanoka kinni panema ja sinna unustamagi!Nõukogude inimest ei saa päris inimesega võrrelda ja tema see nõukogude inimene just ongi!
T
tõega   /   15:13, 13. mai 2014
Juudipoisi klounaad pole tõsiselt võetav.Ja ärgu esinegu venelaste nimel

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis