7
fotot
Maaja Kallast oli jumalik naine oma vägevate ütlemistega. (Tairo Lutter)

"Ma ei karda surma. Mul on olnud nii palju õpilasi, minust jäävad maha raamatud ja arhiiv – see on väärtus omaette," rääkis legendaarne etiketiõpetaja Maaja Kallast Õhtulehele sügisel, pool aastat pärast insulti. Ta lootis, et paraneb raskest haigusest. "Üks vana arst ütles, et insuldist taastumine võtab aega vähemalt aasta. Mul on aega veel küll, kui vaid kannatust jaguks. Aga ma kavatsen veel tangot tantsida." Tango tantsimise asemel oli saatusel Maajale aga oma plaan – teine insult viis ta pühapäeva hommikul igavikuteele.

Maaja Kallast (75) sai eelmise aasta veebruaris insuldi. "Sättisin end magama ja hakkasin telekat sulgema. Äkki sain pähe ja vasakusse kätte nagu elektrilöögi. Kukkusin tugitooli, mis õnneks oli sealsamas teleka ees," meenutas Maaja möödunud aasta septembris veebruariõhtut, mis muutis tema elu.

Et Maajal oli hommikumantli taskus telefon, sai ta endale kohe abi kutsuda. Maaja ei olnud kibestunud, vastupidi. "Ma ei ole tige ega õel, et minuga kõik see juhtus. Kui nii läks, siis läks. Elus on ju palju hullemaid asju, näiteks vähk. Taevaisa hoidis mind, et insult tabas vasakut poolt – kõnekeskus on paremal. Mul on mõistus peas, ma saan rääkida ja kirjutadagi, kuna olen paremakäeline," oli ta tänulik.

Mõni nädal pärast insulti suutis Kallast juba istuda, ehkki jõudu nappis ja vasak kehapool ei tahtnud aju käskudele alluda. "See olukord tegi mu päris kurvaks. Ma ei ole eriline nutunaine, aga siis võttis ikka pisara silma küll," ütles Kallast möödunud aastal ajakirja Tiiu juulinumbris.

Trotsis haigust viimse hetkeni

Naine, kes on alati ise kõigega hakkama saanud, rääkis, et sõltus siis kõiges hooldajatest ja medõest ning tunnistas, et abitu seisund mõjus eneseväärikusele. Kõige rohkem pelgas õppejõud aga seda, et insult mõjub mõistusele: "Olen kogu elu palunud kahte asja ? et jaksaksin kuni surmalaupäevani end ise puhtaks pesta ning et mõistus peas seisaks ja ma lollusi tegema ei hakkaks."

Maajale lähedane Kadri räägib, et enamasti oli naine haiguse ajal kodune. Käis küll aeg-ajalt haiglas, kui arstid pidasid vajalikuks teda ravida või turgutada. "Esimesest insuldist tuli ta päris hästi välja, see vist ei olnud nii raske. Üks käsi jäi tal küll kergelt nõrgaks, aga ta ei jäänud halvatuks, sai rääkida ja mõistus oli täiesti terve."

Viimasel paaril kuul Maaja tervis aga halvenes, paar nädalat tagasi läks ta taas haiglasse ja teda tabanud teine insult sai saatuslikuks.

Kadri ütleb, et Maaja trotsis haigust viimse hetkeni. "Ta elutahe oli väga suur ning rasketest diagnoosidest oli ta oma vaimu poolest väga üle."

Kadri rääkis Maajaga viimati telefonis naistepäeva lõuna paiku. "Siis oli ehk selline insuldieelne seisund ? ta sai väga halvasti rääkida, aga mõistus oli väga korras," ütleb ta.

"Minu jaoks on tohutu kergendus, et ma võtsin selle viimase kõne."

Ka inimesena oli Maaja väga elujaatav ja aus. Kadri ütleb, et kuigi Maaja oli oma loomult teravkeelne, julge ja otsekohene, ei olnud see kunagi pahatahtlik. Pigem heasoovlik ja õpetlik.

Lapselaps kirjutab Maajast uurimust

Maaja pojapoeg käis kaks nädalat tagasi vanaemal haiglas külas – üheskoos valmistati ette uurimistööd Maajast, mida lapselaps koolis peagi esitleb. "See on läbilõige Maaja tööst, elust ja kirjutatud raamatutest. Pojapoeg käis temaga haiglas veel viimaseid intervjuusid tegemas," räägib Kadri.

"See töö ei tule küll tohutult pikk, kuid on sisukas. Sellega tegelesid nad juba varem ja mõnes mõttes on hea, et materjal sai kokku Maaja eluajal, mitte postuumselt."

Koduses õhkkonnas Maaja Kallast näpuga etiketireegleid taga ei ajanud. "Reeglid olid natuke vabamad, aga sellega kaasnes heasoovlik viide või tähelepanu osutamine. Kodu on siiski kodu ja ta ei tähtsustanud selliseid asju üle."

Maaja Kallast ütles, et ei tasuks segi ajada kaht asja – etikett kehtib õukonnas ja konsulaatides, laias tarbijaskonnas on olulised head kombed ja viisakus.

"Päris nii polnud, et katame laua, nagu tahame, kõik pidi olema ilus, kena, viisakas ja teiste inimeste suhtes lugupidav. See on kõige suurem moto temalt."

Kadri ütleb, et inimesed ongi ehk Maajast vahel valesti aru saanud. "Ta polnud kunagi noriv ega pahatahtlik."

Asi, mis Kadrile Maaja Kallastiga seoses esimesena meenub, on etiketiõpetaja üks nii-öelda lemmiklauseid. "Ta armastas alati öelda: mul on sitt suuvärk, aga helge süda. Ta pidi ju kogu aeg nii palju ütlema, korrale kutsuma ja vahel isegi surkiv olema! Maaja eesmärk polnud halvasti öelda, vaid inimeste silmad avada. Nagu ta ka ise ütles – kui inimene tundis isiklikult, et miski kõlab halvasti, ju siis oli see tema enda kitsaskoht."

Aldo Järvsoo: Maaja Kallast oli omal alal parim

"Maaja Kallast oli omal alal parim ja ainus professionaal Eestis. Kedagi temasugust, kes oleks nii palju rahvast etiketiküsimustes valgustanud, ei olegi olemas," kiidab moelooja Aldo Järvsoo oma õpetajat Maaja Kallastit.

"Ma olin 16 või 17 aastat vana, kui Maaja Kallast andis mulle eratunde. Need möödusid inimtühjades restoranides, kus ma istusin, laual 12 erinevat nuga ja kahvlit, ning Maaja õpetas mulle, kuidas neid käsitseda," meenutab Järvsoo üle 20 aasta taguseid tunde.

"Ema tahtis minust viisakat inimest kasvatada ning arvas, et etiketitunnid kuluvad ära. Paljud Kallasti õpetused on mulle külge jäänud ja ma järgin neid siiamaani, nagu lauakombed, uste avamine, inimeste teretamine tänaval," toob Järvsoo näite.

"Ehkki Kallast oli õpetaja, keda ma teatud määral kartsin, meenutan ma temaga koos veedetud aega positiivselt ja olen nende etiketitundidega väga rahul," räägib Järvsoo.

"Maaja ei olnud selline pedagoog, kes ütleks õpilasele, et viimane on loll. Jah, ta oli küll tugeva väljaütlemisega, kuid väga hea õpetaja. Minu teada on kõigist tema õpilastest saanud viisakad inimesed."

Viisakusreeglid, millest lähtuvalt on Kallast presidendi vastuvõtte kommenteerinud, on Järvsoo arvates tähtsad siiamaani. "Inimesed võiks enne vastuvõtule minemist endale käitumisreeglid selgeks teha, kas või seda, kas daam peaks olema härrast vasakul või paremal pool ja kuidas erinevaid aurahasid eksponeerida."

Karolin Kuusik: Kallast oli väga autoriteetne

"Tal oli oma kindel ja vankumatu seisukoht. See oli autoriteetne," kiidab noorema põlvkonna stilist ja moelooja Karolin Kuusik.

Tallinn Dollsi kaubamärgi all tegutsev moedisainer, kelle õhtukleite on presidendi vastuvõttudelgi kantud, tunnistab, et tema kliendid on vahest muretsenud, ega dekoltee pole liiga avar ja lõhik liiga sügav. "Eks Kallastil on selles oma roll," usub Kuusik ning arvab, et Kallasti asjakohastest kommentaaridest on olnud nii palju kasu, et inimesed on õppinud väärikamalt käituma ja riietuma.

Fokin: tanknaise taga oli huumorimeelega inimene

"Olen Maaja Kallastiga paaril korral väga põgusalt kokku puutunud, näiteks võtetel. Aga sellise tanknaise taga oli olemas väga hea huumorimeelega inimene," meenutab stilist Ženja Fokin.

"Maaja suutis juba kell seitse hommikul, kui meil võtted algasid, nalja teha."

Fokini sõnul võisid inimesed ju Maajat vanamoeliseks pidada, kuid sellest pole midagi. "Mina ei ole kunagi ühegi tema öeldud asja peale vihastanud. Mulle meeldib, et ta julges alati väga lagipähe lajatada."

Evelyn Sepp: tema panus etiketti on silmapaistev

"Keegi meist ei ole igavene, kuid proua Kallasti panus Eesti etiketiarengule on olnud silmapaistev," kiidab endine poliitik ja Kultuurikatla eestvedaja Evelyn Sepp teravkeelset etiketiõpetajat Maaja Kallastit, kes on ka tema pidulikku kleiti 2008. aastal kritiseerinud, üteldes, et liiga avara dekolteega kleit ei olnud viisakas.

Sepp usub, et Kallasti aastatepikkused õpetussõnad on paljusid inimesi seoses viisakusreeglitega harinud ning aidanud neid pidulikel ja suursugustel vastuvõttudel ennast enesekindlalt tunda. "Lõpuks on ka etikett lihtsalt elu igapäevane ja loomulik osa, mida peab tundma. Samas, reegleid on vaja tunda vahel kas või sellepärast, et neid aeg-ajalt stiilselt rikkuda, aga see on juba kõrgem pilotaaž," leiab Sepp.

"Usun, et mida aasta edasi, seda vähem oli ka presidendi vastuvõtul häirivad fopaasid, millele ta alati tähelepanu juhtis. Järeldus – sellest oli kasu ja info jõudis kohale," on Sepa arvates argumenteeritud kriitikast alati kasu.

Krista Lensin: Maaja Kallast oli vägev naine

Kroonika peatoimetaja Krista Lensin tõdeb, et Maaja Kallast oli tema jaoks üks lemmikumaid naisi Eestis. Lensin kohtus Maaja Kallastiga esimest korda aastaid tagasi, tehes telesaadet "Missid". "Ta oli jumalik naine, oma vägevate ütlemiste ja huvitava mõtlemislaadiga," meenutab Lensin ja räägib, et Maaja Kallast oli tema jaoks naine, kellega ta aeg-ajalt ikka tahtis paar sõna vahetada ja maailma asju arutada.

"Käisin tal kodus külas, tegime väikese tassi kohvi ja arutasime eluolu."

Oma viimaseks jäänud intervjuugi andis etiketiõpetaja Kroonikale, kus ta jagas näpunäiteid, kuidas väärikad daamid peaksid ja ei peaks käituma vabariigi aastapäeval. "Ta ei öelnud kunagi asju, mis olid valed ega solvanud kedagi tahtlikult. Ta ütles asju, mida ta ise tundis ja teadis."

Kristiina Heinmets-Aigro: ta oli proua suurte tähtedega!

"Maaja Kallast oli proua suurte tähtedega. Ka siis, kui Nõukogude ajal ei olnud prouaks olemine populaarne, säilitas Kallast naiseliku elegantsi. Hoolimata ilmast või tujust, oli ta alati daamilikult riides," peab endine Miss Estonia ja saatejuht Kristiina Heinmets-Aigro etiketiõpetajat üheks oma suurimaks eeskujuks.

Maaja Kallast õpetas Kristiinale prantsuse lütseumis ajalugu ja kunstiajalugu. "Viimasel ajal kuulsin, et õpetaja tervis, kes elas insuldi üle, on paremaks läinud ning ta ei välistanud, et võtab osa kooli kokkutulekust," on Kristiina õpetaja surmast jahmunud.

"Ta oli väljapaistev naine, kes julges oma arvamust avaldada. Hoolimata sellest, et paljud peavad tema väljaütlemisi teravaks, oli ta tegelikult ülimalt tolerantne inimene, kes õpetas oma õpilastele aktsepteerima kõiki maailmavaateid," meenutab telesaatejuht.

"Ta oskas väga viisakalt ja läbi positiivselt tögava vaatenurga anda inimestele mõista, mida nad on valesti teinud. Näiteks poistele, kes ei viitsinud oma juukseid kammida, vihjas ta, et garderoobis on kolm peeglit," naerab Heinmets-Aigro.

"Teda võidi vihata ja armastada, kuid ta ei jätnud kedagi ükskõikseks," räägib Heinmets-Aigro, kelle sõnul väärib tähelepanu ka see, et Kallast õpetas talle otsekohesust. "Ta ei keerutanud kunagi ja ta ei sosistanud kunagi kellegi seljataga, vaid ütles otse, nagu asjad on. Olen ka oma lastele selgeks teinud, et alati tuleb rääkida tõtt, isegi siis, kui te olete midagi vussi keeranud, rääkige mulle nii, nagu asjad on ja arutame seda üheskoos," kasutab Heinmets-Aigro Kallastilt saadud elutarkusi siiamaani.

"Tutvusest Maaja Kallastiga jääb mul eluks ajaks meelde tema fraas: "Kõik siin päikese all kordub ja jääb samaks!"

Ehk siis vaatamata sellele, mis ajaga on tegemist, on teatud väärtused, mis kestavad igavesti ning seda ei tohi unustada," leiab Heinmets-Aigro, et inimlikke traditsioone tuleb austada.

Maaja Kallasti õpetussõnad ja ütlemised

• «Ärge minge kunagi vastuvõtule oma rõivaste, ehete ja kasukatega uhkeldama. Vältige frivoolset käitumist!»

• Ajakirjas Tiiu rääkis Maaja Kallast, et suvel külla minnes oleks viisakas võtta kaasa toidukorv, perenaist igati abistada ning oma tulekust ette teatada. «Ärge unustage ka voodipesu, sest miks peaks võõrustaja pärast teie lahkumist pesunaiseks muutuma?»

• Möödunud aastal avaldas Kallast arvamust presidendiproua vastuvõtukleidi valiku kohta – kleit oli tema sõnul kaunis ja eriline, kuid vajanuks klassikalisemaid kingi, mitte platvormiga jalavarje. «Need, mida proua Ilves kandis, olid tanksaapad ja neid kanti pärast sõda. Mida ta ometi tanksaabastega ballil tegi?»

• Ajakirjas Tiiu kritiseeris Kallast pulmakingiks raha ja kinkekaartide palumist. «No kuulge! Mulle niisugused palved peale ei lähe, mina ostan ikka jäärapäiselt mõne kauni kingituse. Ükskord oli selleks kuus hõbelusikat – see oli ainuke kingitus kõigi pulmaliste peale. Hiljem on toonane pruut mulle tunnistanud, et peale minu lusikate tal abiellumisest rohkem mälestusi ei olegi.»

• Etiketiõpetaja silma riivasid presidendi vastuvõtul käsikäes käivad paarid. «Meil ei ole ju Ameerika kommet käia käest kinni nagu roosiaias!»

• Publikus põrutas Kallast, et on lubamatu, et meie seadus lubab juba 14aastaselt seksuaalvahekorda. «See, kes alustab seksiga 14aastaselt, on 35aastaselt impotent.»

• Portaalis naine24.ee õpetas Kallast, et lõunale minnes maksab kutsuja arve, olgu see siis mees või naine. «Noored, kes veel elavad taskurahast, peaksid igaüks enda eest ise maksma. Mitte nii, et ühe vanem peab rohkem taskuraha andma, sellepärast, et poiss tahab tüdrukuga välja minna või vastupidi.»

• Ajalehes Meie Maa ütles õppejõud, et kooliõpetajad riietuvad lohakalt. «Meie lastel ja noortel pole riietumise osas eeskuju võtta rohkem kelleltki, kui peaministrilt ja presidendilt. Ülejäänud riietuvad nagu kaltsakad.»

• Kallast on sõna võtnud ka poegade ema kaisus magamise teemal. «Emad teevad vea, kui võtavad oma pojad kaissu magama. Sealt kasvavadki homod ja otsustusvõimetud mehed. See on traagiline, kui palju on Eestis üksikemasid. Ja nad teevad selle vea, et võtavad oma poja öösel kaissu. Nii kasvavadki poistest homod, sest neil on juba lapsena naise lõhnast kõrini!»

• Kallast imestas Publikus, et inimesed käivad aiapeol musta värvi riietes. «Võtame näiteks presidendi vastuvõtu Kadrioru roosiaias. Keda nad leinavad? Inimestel võiks olla seljas midagi lustakat.»

Jaga artiklit

25 kommentaari

F
fotograaf  /   23:18, 20. märts 2014
eriti tore on Õhtulehe poolt pikkida viimasesse matusegaleriisse lõbusad pildid Luisast ja Arturist... kuhu veel???
A
ah  /   23:07, 15. märts 2014
Kuulge lõpetage ära.
Jumalik?
Ajuti pigem piinlik oma kadakasakliku peenutsemisega.

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis