2
fotot
SUURED SÕBRAD: Marii ja lugemiskoer Tentel said täna Tartu linnaraamatukogus suurteks sõpradeks. Lahke iseloomuga Tentel on noor afganistani hurdaneiu, kellele meeldib lebada rahulikult paigal ja uudistada, mida teised teevad. (MARI LUUD)

Täna tehti Tartu linnaraamatukogus algust sarjaga "Pooltund lugemiskoeraga" – koerad kuulavad huviga, mida lapsed neile ette loevad. Kirjanduslikku haridust inimese parimalt sõbralt ei nõuta.

Kui Tartu Oskar Lutsu nimelisel linnaraamatukogul tekkis huvi pakkuda lastele võimalust tulla ja õppida lugema lugemiskoera abil, uuris personalijuht Ewa Roots kõigepealt lugemiskoerte tausta. Ja seejärel võttis ühendust Eesti abi- ja teraapiakoerte ühinguga.

Lugemiskoerte valikukriteeriumid on rahulik ja leplik loomus, soov olla lastega, nautida koosolemist, patsutamist, silitamist ning paigal püsida. "Kirjanduslikku haridust koertelt ei nõuta," muigab Roots.

Tartus on lugemiskoerteks noor afganistani hurdaneiu Tentel, noor newfoundlandi koerapoiss Leero, newfoundlandi tõugu mõnus karvane mõmmi Carol ja kuldne retriiveri neiu Ellie.

Raamatu valib laps ise

Koer on hea abiline lugema õppimisel. Raamatukogu teatel koguvad lugemiskoerad maailmas üha enam populaarsust: kui inimese ja looma vahelistele suhetele on ammu omistatud tervistavat ja arendavat mõju, siis uuem on arusaamine, et loomi, eriti just koeri, saab kasutada laste lugemaõppimise toetajana.

Lugemiskoerte kasutamine on alguse saanud USAs 40 aastat tagasi. Seal ongi nad väga populaarsed – koolides ja raamatukogudes on kokku üle 16 000 karvase sõbra, kes aitavad lastel oma rahustava toimega tähtedest sõnu ja lauseid kokku panna.

"Kassi ja küülikut võib kindlasti ka lugemaõppimise toetajana kasutada. Laulusalmis ju õpetas kriimude silmadega kass lapsi lugema. Paraku on võõrasse keskkonda tulemine ja mitteomade kuulamine kassile ja küülikule väikeseks probleemiks," ütleb Ewa Roots, kelle teada kasutatakse ka lugemissigu ja -ponisid.

Lugemiskoerad kuulavad raamatukogus lapsi poole tunni jooksul kaks korda kuus kolmapäeviti laste- ja noorteosakonna muinasjututoas. "Huvi on ootamatult suur, mille üle on meil muidugi kangesti hea meel," ütleb Ewa Roots. Ta loodab, et huvi ei piirdu vaid uudishimuga ja lugemiskoerad saavad pakkuda lastele võimalust lugemist õppida ja loomaga suhelda pikka aega.

Raamatu valib laps ise. "Loomulikult otsime ka hulga raamatuid välja, mille hulgast lapsed võivad valida," ütleb Roots. Lõpliku valiku teeb lugeja ise ja see ei pea sugugi raamatukoguraamat olema: võib-olla kodus eelmiste põlvkondade poolt kapsaks loetud raamat on just see kõige õigem, lisab ta.

Tallinnas tegutseb üks lugemiskoer

Eestis toimuvad koerale ettelugemised ka Tallinna keskraamatukogus, kus lugemistunnid on laste- ja noorteteeninduses üle laupäeva ühe koeraga – malamuut Susiga. Kui alguses käis tundides 2-4 last, siis nüüd juba 6 lapsega tegutsedes peab mõtlema, kuidas Susi vahepeal ka selga sirutada saaks.

Esimest korda käis Susi lastega lugemispesas raamatukogu perepäeval mullu oktoobris. Samal ajal, kui lastega koos ühe näidendi tegelasi meisterdati, käidi ükshaaval Susile lugemas. "Elevust oli palju ja ma pole tükk aega näinud, kuidas lapsed kibelevad niimoodi lugema," ütleb laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepp.

Raamatukogu töötajad aitavad lapsel leida ettelugemiseks toreda raamatu, kus on juttu kas koertest või teistest loomadest. Iga laps saab lugemispesas Susile lugeda kuni 15 minutit, kus teisi kuulajaid peale koera perenaise enamasti ei ole.

Senistel kohtumistel on käinud Susile lugemas nii need lapsed, kes lugemistunni ajal on sattunud raamatukogus olema, kui ka juba kindlad lapsed, kes võtsid sellise lugemisvõimaluse omaks ja tundsid rõõmu igast Susiga kokkusaadud tunnist.

"Üks vahva 1. klassi poiss teatas juba raamatut valides, et siin on nii lahedad pildid ja ta näitab neid kindlasti ka Susile. Alguses poiss muretses ehk rohkem kõva häälega ettelugemise pärast ja harjutas enne juba kodus, nüüd aga valib ta lugemist vahetult enne tundi raamatukogu riiulitest," räägib Anneli Kengsepp. Ja lisab: "Kasulikud on lugemised olnud kindlasti kakskeelsest perest pärit lastele, kellele iga eesti keeles tegutsemine on arendavaks hetkeks. Susi juures lapsed avanevad ja rõõmsas elevuses on lugemine kui ühine mäng."

Jaga artiklit

11 kommentaari

O
Oma silmaga nägin....  /   17:26, 6. veebr 2014
Juhtusi raamatukokku kui üritus lõppes. Kõik tulid rahulolevalt toast välja: lapsed olid rõõmsad ja koerad liputasid saba. Ei mingit väsimust ega kurba nägu. Ainus mida kuulsin et nad oleksid tahtnud veel lugeda ja lugeda :)
P
Pontule  /   11:19, 6. veebr 2014
Tutt on koeral peas põhjusega, et karvad silmade ees ei oleks.

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis