6
fotot
PÄEVALILLED: Piparkooginäituse korraldaja Mari-Liis Laanemaa sõnul on selle aasta üks tipptöid kindlasti van Goghi «Päevalilled». «Kui autor Kristi Jalakas sellest rääkima hakkas, siis tundus, et sellist asja ei ole üldse võimalik teha,» lausub Mari-Liis, kes siiralt loodab, et see taies kolm nädalat vastu peaks. «Ei tea, kas van Gogh oleks ette kujutanud, et kunagi tehakse tema päevalilled piparkoogist?» (Mati Hiis)

Näitusel näeb sel aastal 55 kunstiklassikasse kuuluvat taiest, ütleb korraldaja.

""PiparkoogiMaania" teemaks on sel aastal kunstiajalugu ja tundub, et see läks kümnesse: näituse tööd on kunstiajaloo tippteosed, mistõttu võiks kõigil olla huvitav neid vaadata. Natuke hariv moment on ka," ütleb piparkooginäituse korraldaja Mari-Liis Laanemaa.

Eile õhtul Disaini- ja Arhitektuurigaleriis avatud "PiparkoogiMaania" on juba kaheksandat aastat korraldatav jõulunäitus, mille tarvis valmis seekord 55 piprakoogitainast kunstiteost. "Autoreid on saja kandis, aga tihti saame alles pärast näitust täpselt teada, kui palju osalejaid tegelikult oli," ütleb Mari-Liis.

"Sada on selline sümboolne number."

Näituse töid teevad ainult professionaalid – kunstnikud, arhitektid, disainerid, keraamikud, insenerid ja teised kindla ala esindajad. "Juhuslik inimene ei suudakski seda asja teha," kinnitab korraldaja ja lisab, et osalejaid on ka Soomest ja Venemaalt.

Mari-Liis ütleb, et tänavune teema kargas talle pähe täiesti juhuslikult. "Lihtsalt ideed olid otsa saanud, kuid oli jõuluaeg ning tuli selline mõte," selgitab ta.

"Näitust ei saanud ju ka vahele jätta, kuna inimesed ootavad seda. Juba maikuus hakatakse tavaliselt küsima, kas ikka tuleb ja mis teema on."

Mari-Liisi meelest on eriti sümboolne töö Eesti kunstiakadeemia vana maja, kus ka tema omal ajal õppis. "Selline näitus ongi võimalik ainult seetõttu, et kõik kunstierialad olid selles ühes majas ja ma hakkasin kutsuma siia oma aastakäigu inimesi," ütleb ta.

"Muidu poleks kunagi sellist näitust tulnudki."

Piparkoogid on nagu kirsiõied

Korraldaja arvates on naljakas see, et kuigi kunstiajalugu on suur ja lai, soovisid väga mitmed osalejad ühte ja sama tööd teha. "Seepärast on mõned piparkoogiteosed mitmes variatsioonis," põhjendab ta ja lisab, et näitus on tegelikult unikaalne.

"Piparkookidest tehakse ikka ehitisi, majakesi ja päkapikke, aga mina ei tea, et sellises võtmes kuskil näitust tehtaks."

Näituse nimi "PiparkoogiMaania" õigustab ennast Mari-Liisi sõnul täielikult. "Algul mõeldakse, et teeks mingi asja, aga kui hakatakse tegema, siis töömaht kasvab seitsmekordseks. Ja paari päeva jooksul on inimesed täiesti hullunud – helistavad meile (Mari-Liisi mees Pelle Kalmo on näituse teine korraldaja) ja küsivad nõu," räägib ta.

Kuna näitusetööd peavad vastu pidama kolm nädalat, siis tuleb järgida paljusid tehnilisi nüansse. "Meil on küll tekkinud tööde toestamisel palju kogemusi, aga maalide puhul on see kõige keerulisem. Ükskõik, mis suhkrusiirupi või maailma tugevaima liimiga piparkoogid kokku panna, kukuvad nad ikka kokku," räägib Mari-Liis, et seina pealt potsatab töid alla igal aastal.

"See näitus on tõesti nagu kirsiõied või lehesadu – seda ei saa lihtsalt kauem hoida," ütleb ta ja lisab, et Põhjamaade piparkoogitainas pole lihtsalt küllalt tugev.

"Aga selles näituse võlu minu meelest peitubki."

Mis saab piparkoogitainast kunstitöödest pärast näitust? "Kõik küsivad seda. Teoreetiliselt võiks need tööd muidugi ära süüa, aga pärast kolme nädalat ja ühtteist või viitteist tuhandet külastajat neid lihtsalt ei tohi süüa," ütleb Mari-Liis, et piparkoogitööde teekond lõpeb prügikastis.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis