"Eestile ei ole NSV Liit esitanud mingeid nõudmisi. Meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse NSV Liiduga ja – mis veel tähtsam – meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja suure Euroopa sõja keerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga. Vaatame julgelt vastu tulevikule," kõneles täna hilisõhtul 1939. aastal rahvale raadios kindral

Johan Laidoner. Ta oli tulnud Moskvast, kus Nõukogude Liidu juhid avaldasid soovi, et meie kõvendaksime jõudumööda oma riigikaitset.

Ajalehed pealkirjastasid Laidoneri kõne teksti "Kõne raadios, mis lükkab ümber kõik rahvusvahelised ja kohalikud kõmujutud". Ehk nagu Laidoner ütles: "Kõik kuulujutud igasugustest nõudmistest meie vastu väljaspool vastastikuse abistamise lepingu piire on alusetud, lihtsalt välja mõeldud – ja ma pean ütlema rohkem –,

otseselt valed."

Rahva rahustamiseks mõeldud kõnes kinnitas Laidoner, et Moskvast ei tulnud nõudmist asuda Soome vastu sõtta, nagu välismaa raadio oli pärast Laidoneri ja Stalini tunniajalist teist vestlust väitnud.

Kuid rahvast rahustades ei osanud Laidoner ette näha, et napi kuue kuu pärast näeb ta Narva alistuma sõites võõrvägede kolonne Eestimaad trampimas ja ta ise sureb Venemaa vanglas.

Jaga artiklit

7 kommentaari

P
personaalpensionär  /   14:23, 19. dets 2013
Konstantin Päts loovutas 21. juulil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi..
Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel.
Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri:
"Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis."
Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud.
Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi.
Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud.
President Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas. Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe “Pravda” toimetaja.
Päts oli ajalehe “Teataja” vastutava toimetajana avaldanud 1905. aastal sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud põgenema välismaale nagu paljud bolševike liidridki.
M
Muide  /   11:35, 18. dets 2013
Stalin tahtis Laidoneri Laskurkorpuse juhiks panna, kuid eesti kommunistid Karotammega eesotsas laitsid selle maha, et Laidoner olevat liiga poolameelne. See oli argument, mitte see, et ta oleks eestimeelne või kommunismivastane - seda ta järelikult polnud.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis